tasuta sissepääsmuuseumidel ja tornidel on eraldi piletid
Jalutuskäik algab Bismarckplatzil, kuhu jõuad Heidelberg Hauptbahnhofi rongijaamast trammi või bussiga umbes 10 minutiga, ja lõpeb lossiaias Scheffeli terrassil. Alla tuled tagasi köisraudteega Bergbahn Kornmarktile, kust peatusest Rathaus/Bergbahn sõidab jaama muu hulgas buss number 20. Kui oled juba vanalinnas või lossis, juhatab Turi sind lähimast punktist. Jalutuskäik vanalinnas ja lossiaias on tasuta ning aed on avatud päevasel ajal. Lossipilet (2026. aasta lõpuni 11 eurot, alates 2027. aastast 12 eurot) hõlmab köisraudteed Bergbahn, lossi siseõue, Suurt vaati ja Saksa Apteegimuuseumi; loss on avatud aasta ringi kella 9-st 18-ni, kassa kella 17.15-ni, ning siseruume saab vaadata ainult giidiga. Alates 2. novembrist sõidab köisraudtee talvise sõiduplaani järgi iga 10 minuti järel, viimane sõit üles on kell 17.10. Üliõpilaste kartser on oktoobrist maini avatud esmaspäevast laupäevani kella 10.30-st 16-ni. Lossi juurde viib järsk tõus, köisraudtee säästab sind ronimisest ning aias on terrassid eri kõrgustel. Tasuta tualetid on Bismarckplatzi põhjaküljel, köisraudtee alumise jaama juures Kornmarktil (Zwingerstraße 20) ja tööpäeviti raekojas Turuplatsil, lossis aga külastuskeskuses 50 sendi eest. Planeeri umbes kolm tundi, ilma lossi siseruumide külastuseta.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Heidelberg: vanalinn Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Neckari jõe ääres asuv Heidelberg on tuntud 1386. aastal asutatud ülikooli poolest, mis on Saksamaa vanim asutamisest saadik katkematult tegutsenud ülikool, ning Pfalzi kuurvürstide lossivaremete poolest, mis on üks Euroopa külastatumaid vaatamisväärsusi. Prantslased põletasid ja õhkisid lossi aastatel 1689 ja 1693 ning romantismiajastul said selle varemed romantilise maastiku sümboliks. Jalutuskäik viib Bismarckplatzilt mööda Hauptstraßet läbi Ülikooli väljaku ja üliõpilaste kartseri Turuplatsile Püha Vaimu kiriku juurde, Vanale sillale Sillaahvi juurde ning seejärel köisraudteega Bergbahn lossi Suure vaadi juurde ja aeda Scheffeli terrassile.
Foto Perkeo Heidelberg, CC BY 2.0, Wikimedia Commons1
Vaatamisväärsus
Hauptstraße
Hauptstraße ehk Peatänav on umbes 1,8 kilomeetrit pikk ja kulgeb Bismarckplatzilt Karlstori väravani läbi kogu vanalinna. Tee oli siin olemas juba enne linna asutamist umbes 1220. aastal. Pärast Heidelbergi hävitamist 1693. aastal ehitati tänav uuesti üles endisel trassil ja endise laiusega. Alates 1978. aastast on see jalakäijate tänav ja üks Saksamaa rahvarohkemaid kaubandustänavaid.
Foto Ribax ( Diskussion ) 08:12, 1. Mai 2014 (CEST), CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons2
Hoone / mälestis
Ülikooli väljak ja Vana ülikool
Heidelbergi ülikooli asutas 1386. aastal kuurvürst Ruprecht I ning see on Saksamaa vanim ülikool, mis on asutamisest saadik katkematult tegutsenud. Vana ülikooli barokne hoone väljaku põhjaküljel ehitati aastatel 1712-1735 Johann Adam Breunigi projekti järgi ning nime Domus Wilhelmiana sai see kuurvürst Johann Wilhelmi järgi, kes selle rahastas. Varem asus siin augustiinlaste klooster, kus Martin Luther 1518. aastal oma teese kaitses. Väljaku teisel küljel seisab aastatel 1930-1934 ehitatud Uus ülikool kirjaga „Dem lebendigen Geist“, see tähendab „Elavale vaimule“.
Foto Thomas Pusch, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons3
Hoone / mälestis
Üliõpilaste kartser (Studentenkarzer)
Mõne sammu kaugusel Vanast ülikoolist, Augustinergasse 2 tänavakeses, asub endine üliõpilaste vangla. Ülikool pani siia üliõpilasi kinni kuni 1914. aastani ning kambrid, mida saab praegu vaadata, sisustati 1823. aastal. Siia sattus mõneks päevaks, kõige kauem 4 nädalaks, öise rahu häirimise eest valju lauluga, laternate purustamise, öise alasti suplemise eest Turuplatsi purskkaevus, duellide või politseinike narrimise eest. Vangid käisid päeval loengutes ning kattsid kambrite seinad ja laed maalingute ja luuletustega. Sisse pääsed Ülikooli muuseumiga ühise piletiga.
Foto Tilman2007, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons4
Hoone / mälestis
Jesuiitide kirik
Barokset Jesuiitide kirikut ehitati aastatel 1712-1759, algul Johann Adam Breunigi juhtimisel ja alates 1749. aastast Franz Wilhelm Rabaliatti juhtimisel. Torn ehitati juurde alles aastatel 1868-1872. Kõrge viilega fassaad avaneb väikesele Richard-Hauser-Platzi väljakule. Kiriku juures tegutseb varakambriga sakraalkunsti muuseum, kus näed pühakute kujusid, karikaid, monstrantse ja liturgilisi rõivaid.
Foto Maksym Kozlenko, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons5
Hoone / mälestis
Rüütli maja (Haus zum Ritter)
Selle renessansiaegse maja Püha Vaimu kiriku vastas ehitas 1592. aastal riidekaupmees Charles Belier, Valenciennes'ist põgenenud protestant. See on vanalinna vanim säilinud elumaja ja ainus kodanikumaja, mis elas üle 1693. aasta suure linnapõlengu. Fassaadi kaunistavad rinnakujud ja ladinakeelsed kirjad: viilu all „Persta invicta Venus“, see tähendab „Jää alati võitmatuks, ilu“, ja päris üleval „Soli Deo Gloria“. Praegu on majas hotell, kõrts tegutses siin juba umbes 300 aastat tagasi.
Foto Detlef Huhn, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons6
Hoone / mälestis
Püha Vaimu kirik (Heiliggeistkirche)
Püha Vaimu kirikut ehitati 1398. aastast kuni umbes 1515. aastani. Selle emporitel hoiti kuulsat Pfalzi raamatukogu, mille Baieri hertsog Maximilian I 1622. aastal sõjasaagina kaasa võttis ja paavstile kinkis, ning paljud selle raamatud on tänini Vatikanis. Pfalzi pärilussõja ajal hävitatud kuurvürstide haudadest on säilinud ainult kuningas Ruprechti ja tema abikaasa Elisabethi hauaplaat. Aastatel 1706-1936 jagas kirikut müür: pikihoone kuulus protestantidele ja koor katoliiklastele. Pane tähele tugipiilarite vahele pressitud väikseid poekesi, kus varem müüdi lilli, kingi ja leiba ning praegu raamatuid ja meeneid.
Foto Rutger van der Maar, CC BY 2.0, Wikimedia Commons7
Vaatamisväärsus
Turuplats ja Heraklese purskkaev
Turuplats, saksa keeles Marktplatz, ümbritseb Püha Vaimu kirikut ning väljaku idaküljel asub raekoda. Keskel seisab 18. sajandi algusest pärit Heraklese purskkaev Heinrich Charrasky valmistatud kujuga. Purskkaev meenutab tohutut pingutust, mida nõudis linna ülesehitamine pärast Pfalzi pärilussõja purustusi. Sajandeid peeti siin turgu, varem ka avalikke kohtuprotsesse.
Foto Avi1111 dr. avishai teicher, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons8
Vaatamisväärsus
Sillavärav ja Sillaahv
Sillavärava kaks 28 meetri kõrgust torni olid osa 15. sajandi keskaegsest linnamüürist ning praeguse ilme said need 1788. aastal silla ehitamise ajal. Värava kõrval istub pronksist Sillaahv, mille valmistas 1979. aastal Gernot Rumpf. Ahvil on käes peegel, millesse saad vaadata, ja tema pea on seest õõnes, nii et saad pildi tegemiseks oma pea sinna sisse panna. Ahv kuulus silla juurde juba 17. sajandi alguses, toona reljeefina tornil, ning see reljeef kadus 1689. aastal.
Foto Tilman2007, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons9
Vaatamisväärsus
Vana sild (Alte Brücke)
Kivisild üle Neckari jõe, ametlikult Karl Theodori sild, ehitati aastatel 1786-1788 kuurvürst Karl Theodori käsul. Varem oli siin 8 silda, peamiselt puust, ning viimase neist hävitas üleujutus 1784. aasta veebruaris. Sillal seisavad kuurvürsti kuju aastast 1788 ja jumalanna Minerva kuju aastast 1790; originaalid on Pfalzi muuseumis, sillal on koopiad. Vaata siit tagasi vanalinna ja selle kohal nõlval asuvate lossivaremete poole.
Foto Martin Kraft, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons10
Vaatamisväärsus
Kornmarkt ja Madonna
Kornmarkt on endine Viljaturg lossimäe jalamil, vaata siit üles lossivaremete poole. Väljaku keskel seisab kolme purskkaevukausiga Maarja sammas, mida kutsutakse Kornmarkti Madonnaks ja mille valmistas 1718. aastal Peter van den Branden. Lääneküljel asub linnale kuuluv hoone Prinz Carl, endise luksushotelli kohal. Väljaku lõunaküljelt viib Burgwegi tänav jalgsi lossi juurde.
Foto Stephan van Helden, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons11
Vaatamisväärsus
Köisraudtee Bergbahn
Mõne sammu kaugusel Kornmarktist asub köisraudtee Bergbahn alumine jaam. Alumine lõik avati 30. märtsil 1890: see sõidab Kornmarktist läbi Schlossi jaama Molkenkurini, on umbes 455 meetrit pikk ja ületab 173-meetrise kõrgusevahe umbes 5 minutiga. Lossi juurde minekuks väljud esimeses peatuses ning lossipilet hõlmab sõitu köisraudteega. Kõrgemal, Molkenkurist Königstuhlini, sõidab ülemine lõik aastast 1907, Baden-Württembergi vanim köisraudtee, endiselt originaalvagunitega.
Foto imehling, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons12
Vaatamisväärsus
Lossi siseõu
Loss oli Pfalzi kuurvürstide residents peaaegu 300 aastat, kuni nad 1720. aastal Mannheimi kolisid. Prantsuse sõdurid süütasid selle 1689. aastal ja õhkisid tornid ja müürid 1693. aastal ning 1764. aastal põhjustas välk tulekahju, mis lossi veelgi rohkem hävitas. Siseõues vaata Ottheinrichi hoone fassaadi; hoone ehitati aastatel 1556-1559 valitsenud kuurvürst Ottheinrichi ajal. Selle 16 kuju kujutavad kangelasi, valitseja voorusi ja planeete ning hoone esimesel korrusel tegutseb alates 1957. aastast Saksa Apteegimuuseum. Kõrval seisab Johannes Schochi projekteeritud Friedrichi hoone aastatest 1601-1607 kuurvürstide esivanemate 16 kujuga, mille tipus on Karl Suur, ning selle esimesel korrusel on säilinud lossikirik.
Foto Avi1111 dr. avishai teicher, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons13
Vaatamisväärsus
Suur vaat
Fassbau hoone keldris asub Suur vaat, kuhu mahub 220 tuhat liitrit veini. See on juba kolmas vaat selles kohas: esimene, 130 tuhande liitri kümnisveini jaoks, pandi üles 1591. aastal, teine, 200 tuhande liitri jaoks, 1664. aastal, ja praeguse lasi ehitada kuurvürst Karl Theodor. Treppe mööda saad ronida vaadi otsas asuvale platvormile, mis oli kunagi tõenäoliselt tantsupõrand. Vaati valvab õukonnanarri Perkeo puukuju; Perkeo tõi kuurvürst Karl Philipp 18. sajandi alguses Lõuna-Tiroolist.
Foto Einsamer Schütze, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons14
Vaatamisväärsus
Lossiaed ja Scheffeli terrass
Lossiaeda, mida kutsutakse Hortus Palatinuseks, rajas alates 1616. aastast kuurvürst Friedrich V jaoks prantsuse insener Salomon de Caus ning kaasaegsed nimetasid seda maailma kaheksandaks imeks. Tööd katkesid 1619. aasta lõpus, kui Friedrich valiti Böömi kuningaks. Scheffeli terrass toetub 20 meetri kõrgustele arkaadidele ning sai nime luuletaja Joseph Victor von Scheffeli kuju järgi, mis seisis siin aastatel 1891-1942. Terrassidelt avaneb vaade lossile, vanalinnale ja Neckari orule. Suure groti ees näed jõejumala lamavat kuju, Isa Reini.
Kõik punktid (25)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Vaatamisväärsus 11
Hauptstraße ★Hauptstraße ehk Peatänav on umbes 1,8 kilomeetrit pikk ja kulgeb Bismarckplatzilt Karlstori väravani läbi kogu vanalinna. Tee oli siin olemas juba enne linna asutamist umbes 1220. aastal. Pärast Heidelbergi hävitamist 1693. aastal ehitati tänav uuesti üles endisel trassil ja endise laiusega. Alates 1978. aastast on see jalakäijate tänav ja üks Saksamaa rahvarohkemaid kaubandustänavaid.
Turuplats ja Heraklese purskkaev ★Turuplats, saksa keeles Marktplatz, ümbritseb Püha Vaimu kirikut ning väljaku idaküljel asub raekoda. Keskel seisab 18. sajandi algusest pärit Heraklese purskkaev Heinrich Charrasky valmistatud kujuga. Purskkaev meenutab tohutut pingutust, mida nõudis linna ülesehitamine pärast Pfalzi pärilussõja purustusi. Sajandeid peeti siin turgu, varem ka avalikke kohtuprotsesse.
Sillavärav ja Sillaahv ★Sillavärava kaks 28 meetri kõrgust torni olid osa 15. sajandi keskaegsest linnamüürist ning praeguse ilme said need 1788. aastal silla ehitamise ajal. Värava kõrval istub pronksist Sillaahv, mille valmistas 1979. aastal Gernot Rumpf. Ahvil on käes peegel, millesse saad vaadata, ja tema pea on seest õõnes, nii et saad pildi tegemiseks oma pea sinna sisse panna. Ahv kuulus silla juurde juba 17. sajandi alguses, toona reljeefina tornil, ning see reljeef kadus 1689. aastal.
Vana sild (Alte Brücke) ★Kivisild üle Neckari jõe, ametlikult Karl Theodori sild, ehitati aastatel 1786-1788 kuurvürst Karl Theodori käsul. Varem oli siin 8 silda, peamiselt puust, ning viimase neist hävitas üleujutus 1784. aasta veebruaris. Sillal seisavad kuurvürsti kuju aastast 1788 ja jumalanna Minerva kuju aastast 1790; originaalid on Pfalzi muuseumis, sillal on koopiad. Vaata siit tagasi vanalinna ja selle kohal nõlval asuvate lossivaremete poole.
Kornmarkt ja Madonna ★Kornmarkt on endine Viljaturg lossimäe jalamil, vaata siit üles lossivaremete poole. Väljaku keskel seisab kolme purskkaevukausiga Maarja sammas, mida kutsutakse Kornmarkti Madonnaks ja mille valmistas 1718. aastal Peter van den Branden. Lääneküljel asub linnale kuuluv hoone Prinz Carl, endise luksushotelli kohal. Väljaku lõunaküljelt viib Burgwegi tänav jalgsi lossi juurde.
Köisraudtee Bergbahn ★Mõne sammu kaugusel Kornmarktist asub köisraudtee Bergbahn alumine jaam. Alumine lõik avati 30. märtsil 1890: see sõidab Kornmarktist läbi Schlossi jaama Molkenkurini, on umbes 455 meetrit pikk ja ületab 173-meetrise kõrgusevahe umbes 5 minutiga. Lossi juurde minekuks väljud esimeses peatuses ning lossipilet hõlmab sõitu köisraudteega. Kõrgemal, Molkenkurist Königstuhlini, sõidab ülemine lõik aastast 1907, Baden-Württembergi vanim köisraudtee, endiselt originaalvagunitega.
Lossi siseõu ★Loss oli Pfalzi kuurvürstide residents peaaegu 300 aastat, kuni nad 1720. aastal Mannheimi kolisid. Prantsuse sõdurid süütasid selle 1689. aastal ja õhkisid tornid ja müürid 1693. aastal ning 1764. aastal põhjustas välk tulekahju, mis lossi veelgi rohkem hävitas. Siseõues vaata Ottheinrichi hoone fassaadi; hoone ehitati aastatel 1556-1559 valitsenud kuurvürst Ottheinrichi ajal. Selle 16 kuju kujutavad kangelasi, valitseja voorusi ja planeete ning hoone esimesel korrusel tegutseb alates 1957. aastast Saksa Apteegimuuseum. Kõrval seisab Johannes Schochi projekteeritud Friedrichi hoone aastatest 1601-1607 kuurvürstide esivanemate 16 kujuga, mille tipus on Karl Suur, ning selle esimesel korrusel on säilinud lossikirik.
Suur vaat ★Fassbau hoone keldris asub Suur vaat, kuhu mahub 220 tuhat liitrit veini. See on juba kolmas vaat selles kohas: esimene, 130 tuhande liitri kümnisveini jaoks, pandi üles 1591. aastal, teine, 200 tuhande liitri jaoks, 1664. aastal, ja praeguse lasi ehitada kuurvürst Karl Theodor. Treppe mööda saad ronida vaadi otsas asuvale platvormile, mis oli kunagi tõenäoliselt tantsupõrand. Vaati valvab õukonnanarri Perkeo puukuju; Perkeo tõi kuurvürst Karl Philipp 18. sajandi alguses Lõuna-Tiroolist.
Lossiaed ja Scheffeli terrass ★Lossiaeda, mida kutsutakse Hortus Palatinuseks, rajas alates 1616. aastast kuurvürst Friedrich V jaoks prantsuse insener Salomon de Caus ning kaasaegsed nimetasid seda maailma kaheksandaks imeks. Tööd katkesid 1619. aasta lõpus, kui Friedrich valiti Böömi kuningaks. Scheffeli terrass toetub 20 meetri kõrgustele arkaadidele ning sai nime luuletaja Joseph Victor von Scheffeli kuju järgi, mis seisis siin aastatel 1891-1942. Terrassidelt avaneb vaade lossile, vanalinnale ja Neckari orule. Suure groti ees näed jõejumala lamavat kuju, Isa Reini.
Elisabethi värav (Elisabethentor)See väike värav viib Stückgartenisse, lossi lääneküljel asuvasse aeda. Pärimuse järgi lasi kuurvürst Friedrich V selle 1615. aastal ühe ööga ehitada üllatuseks oma inglasest abikaasa Elizabeth Stuarti sünnipäevaks. Värav oli osa suurtest ettevalmistustest, mida Friedrich tegi abikaasa vastuvõtmiseks Heidelbergis.
Õhitud torn (Krautturm)See torn pärineb tõenäoliselt suuremas osas 15. sajandist. Prantsuse sõduritel ei õnnestunud seda 1689. aastal õhkida, see õnnestus alles 1693. aastal. Mört osutus tugevamaks kui punane liivakivi, nii et tohutu müüritükk kukkus tervikuna maha ja lebab tänini plahvatusel tekkinud rusunõlval.
Hoone / mälestis 5
Ülikooli väljak ja Vana ülikool ★Heidelbergi ülikooli asutas 1386. aastal kuurvürst Ruprecht I ning see on Saksamaa vanim ülikool, mis on asutamisest saadik katkematult tegutsenud. Vana ülikooli barokne hoone väljaku põhjaküljel ehitati aastatel 1712-1735 Johann Adam Breunigi projekti järgi ning nime Domus Wilhelmiana sai see kuurvürst Johann Wilhelmi järgi, kes selle rahastas. Varem asus siin augustiinlaste klooster, kus Martin Luther 1518. aastal oma teese kaitses. Väljaku teisel küljel seisab aastatel 1930-1934 ehitatud Uus ülikool kirjaga „Dem lebendigen Geist“, see tähendab „Elavale vaimule“.
Üliõpilaste kartser (Studentenkarzer) ★Mõne sammu kaugusel Vanast ülikoolist, Augustinergasse 2 tänavakeses, asub endine üliõpilaste vangla. Ülikool pani siia üliõpilasi kinni kuni 1914. aastani ning kambrid, mida saab praegu vaadata, sisustati 1823. aastal. Siia sattus mõneks päevaks, kõige kauem 4 nädalaks, öise rahu häirimise eest valju lauluga, laternate purustamise, öise alasti suplemise eest Turuplatsi purskkaevus, duellide või politseinike narrimise eest. Vangid käisid päeval loengutes ning kattsid kambrite seinad ja laed maalingute ja luuletustega. Sisse pääsed Ülikooli muuseumiga ühise piletiga.
Jesuiitide kirik ★Barokset Jesuiitide kirikut ehitati aastatel 1712-1759, algul Johann Adam Breunigi juhtimisel ja alates 1749. aastast Franz Wilhelm Rabaliatti juhtimisel. Torn ehitati juurde alles aastatel 1868-1872. Kõrge viilega fassaad avaneb väikesele Richard-Hauser-Platzi väljakule. Kiriku juures tegutseb varakambriga sakraalkunsti muuseum, kus näed pühakute kujusid, karikaid, monstrantse ja liturgilisi rõivaid.
Rüütli maja (Haus zum Ritter) ★Selle renessansiaegse maja Püha Vaimu kiriku vastas ehitas 1592. aastal riidekaupmees Charles Belier, Valenciennes'ist põgenenud protestant. See on vanalinna vanim säilinud elumaja ja ainus kodanikumaja, mis elas üle 1693. aasta suure linnapõlengu. Fassaadi kaunistavad rinnakujud ja ladinakeelsed kirjad: viilu all „Persta invicta Venus“, see tähendab „Jää alati võitmatuks, ilu“, ja päris üleval „Soli Deo Gloria“. Praegu on majas hotell, kõrts tegutses siin juba umbes 300 aastat tagasi.
Püha Vaimu kirik (Heiliggeistkirche) ★Püha Vaimu kirikut ehitati 1398. aastast kuni umbes 1515. aastani. Selle emporitel hoiti kuulsat Pfalzi raamatukogu, mille Baieri hertsog Maximilian I 1622. aastal sõjasaagina kaasa võttis ja paavstile kinkis, ning paljud selle raamatud on tänini Vatikanis. Pfalzi pärilussõja ajal hävitatud kuurvürstide haudadest on säilinud ainult kuningas Ruprechti ja tema abikaasa Elisabethi hauaplaat. Aastatel 1706-1936 jagas kirikut müür: pikihoone kuulus protestantidele ja koor katoliiklastele. Pane tähele tugipiilarite vahele pressitud väikseid poekesi, kus varem müüdi lilli, kingi ja leiba ning praegu raamatuid ja meeneid.
Tualetid / kassad / parkla 9
BismarckplatzJalutuskäik algab Bismarckplatzil, mis on üks Heidelbergi peamisi trammide ja busside ümberistumiskohti. Väljak sai 1875. aastal nime kantsler Otto von Bismarcki auks ning väljaku kõrval asuvas aiakeses seisab tema rinnakuju, mille valmistas Adolf von Donndorf. Siit algab Hauptstraße, mida mööda kõnnid läbi vanalinna kuni Turuplatsini, ning seejärel sõidad köisraudteega lossi juurde.