Foto -- Xocolatl ( talk ) 00:54, 19 February 2010 (UTC), Public domain, Wikimedia Commons
LoomaaedStuttgart, Baden-Württemberg, Saksamaa

Wilhelma lastega: mida vaadata, kaart ja külastusmarsruut

Wilhelma: Stuttgarti loomaaed ja botaanikaaed. Turi rakenduses näitab sama kaart sinu asukohta, juhatab punktist punkti ja laseb nähtud kohti märkida.

18punkti vaatamiseks
17soovitatud marsruudil
u 4 hkülastust lastega

Enne reisi

u 4 hrahulikus tempos, pausidega
9tualetid kaardil
toitsöögikohti pole veel kaardil
Jalutuskäik algab ja lõpeb peasissepääsu juures, kohe linnaraudtee peatuse Wilhelma kõrval, kus peatuvad liinid U13, U14 ja U16. Sissepääs on tasuline, üks pilet kehtib loomaaeda, botaanikaaeda ja paviljonidesse. Wilhelma on avatud iga päev aasta ringi. Peasissepääs ja enamik paviljone avatakse kell 8:15, akvaarium, Amazonienhaus ja inimahvide maja kell 9:00; maist augustini on park avatud kella 20:00-ni, novembrist veebruarini ainult kella 16:30-ni ja paviljonid suletakse siis juba kell 15:45. Talvel sobivad kõige paremini köetavad paviljonid: Amazonienhaus, akvaarium ja kasvuhooned, troopilised vesiroosid aga õitsevad peamiselt juunist septembrini ja magnooliad tavaliselt märtsi lõpust. Maastik tõuseb Neckari jõe orust aia ülemise osa poole, seega ootavad sind terrassidel tõusud ja trepid; peasissepääsu juurest saad trepivaba marsruudi plaani. Tualetid on peasissepääsu juures, restoranis Amazonica, kohvikus Café Belvedere ja Bistro Bandipuris Aasia talu kõrval. Alates 2026. aastast käib põhjaservas uue elevandimaailma ehitus, seega võib osa radu olla suletud; külgsissepääs Pragstraße tänavalt töötab ainult märtsist oktoobrini, vajadusel nädalavahetustel ja pühadel. Kui oled juba sees, juhatab Turi sind lähimast punktist. Planeeri umbes 4 tundi.
  • Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
  • Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
  • Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.

Wilhelma Turi rakenduses

Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.

Laadi Androidile

Koha kaart

Sama kaart mis rakenduses. Puuduta punkti, et näha fotot ja kirjeldust; Turis näed kaardil ka iseennast.

Kaart: Wilhelma
1soovitatud, marsruudi järjekorrasülejäänud punktidWCtualetid, söök, kassad

Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.

Tasub vaadata

Wilhelma rajati Württembergi kuninga Wilhelm I jaoks mauri stiilis aiana, mille eeskujuks oli Alhambra, koos supelmaja, paviljonide ja kasvuhoonetega, mille projekteeris Karl Ludwig von Zanth. See avati pidulikult 1846. aastal ning pärast Teist maailmasõda, alates akvaariuminäitusest 1949. aastal, muutus see järk-järgult loomaaiaks. Täna on see Saksamaa ainus riigile kuuluv zooloogia- ja botaanikaaed: umbes 30 hektaril elab ligikaudu 11 000 looma umbes 1200 liigist ning kasvab umbes 8500 taimeliiki ja -sorti. Igal aastal käib siin üle miljoni külastaja.

PrillpingviinidFoto Dktue, CC0, Wikimedia Commons1
Loomad

Prillpingviinid

Siin elab umbes 20 prillpingviinist koosnev rühm; looduses elavad nad mõnes koloonias Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias. See on äärmiselt ohustatud liik: viimastel aastakümnetel on nende arvukus vähenenud umbes 97 protsenti ülepüügi, plasti ja naftareostuse tõttu. Selle liigi pingviinid elavad Wilhelmas alates 1953. aastast. Iga päev kell 14:30 räägivad hooldajad neist ja toidavad neid.

Damaskuse saalFoto Josefma, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons2
Hoone / mälestis

Damaskuse saal

Damaskuse saal valmis alles pärast Zanthi surma tema plaanide järgi Wilhelm Bäumeri juhtimisel. See avati 1864. aastal, mil suri kuningas Wilhelm I, ning nime sai see Damaskuse järgi, mis oli mauri stiili keskus. Ühena vähestest Wilhelma hoonetest elas see sõja üle ilma suuremate kahjustusteta ning alates restaureerimisest 1992. aastal on taas näha selle endised laed ja sisekujundus. Tagumises osas on näitus kuninglikust Wilhelmast, kuid remonditööde ajal on saal mõnikord suletud. Selle ees asub Pikk järv pelikanidega.

AmazonienhausFoto Daderot, CC0, Wikimedia Commons3
Loomad

Amazonienhaus

Amazonienhaus, mis avati 2000. aastal, on umbes 66 meetri pikkune ja 14 meetri kõrgune klaashall. Aasta ringi on siin 24 kuni 28 kraadi ja umbes 80 protsenti niiskust nagu vihmametsas. Siin kasvab umbes 350 taimeliiki ja pea kohal lendab vabalt üle 20 linnuliigi. Rada viib mööda kahest kosedega basseinist, nii et see on hea koht, kus jahedal päeval sooja saada.

MerilõvidFoto -- Xocolatl ( talk ) 23:53, 18 February 2010 (UTC), Public domain, Wikimedia Commons4
Loomad

Merilõvid

Basseinis elab California merilõvide aretusrühm. Bassein on endine Poolkuu järv kuninglikust ajast, mis asus praeguseks kadunud Mauri peosaali ees; 2019. aastal see renoveeriti. Kuni 1996. aastani ujusid siin ka merielevandid. Toitmisega etendus toimub kell 11:00 ja 15:00 iga päev peale neljapäeva.

Mauri aedFoto Rainer Halama, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons5
Vaatamisväärsus

Mauri aed

Mauri aed on endise kuningliku Wilhelma süda ja kantud mälestiste nimekirja. Zanth võttis eeskuju muu hulgas maalikunstnik Friedrich Frischi joonistustest, mis olid tehtud reisil Lähis-Idas, ning purskkaevud paigaldati aastatel 1847-1848. Aeda ümbritseb kahekordne sammaskäik, mida kaunistavad plaatidest tähed ja mis ehitati 97 000 kuldna eest. Proovi sosinagaleriid sammaskäigu kurvides: vaikseid sõnu seina ääres on kuulda umbes 40 meetri kaugusel ning selle nähtuse avastas 2010. aastal uuesti Uwe Laun.

MagnooliasaluFoto Johann Jaritz, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons6
Vaatamisväärsus

Magnooliasalu

Wilhelmas kasvab üle 90 magnoolia 27 liigist ja sordist, enamik just Mauri aias. Selle kohta öeldakse, et see on Euroopa suurim magnooliasalu Alpidest põhja pool. 1850. aastal lasi esimesed puud tuua kuningas Wilhelm I ja 10 magnooliat on pärit veel tema ajast. Õitsemine algab tavaliselt märtsi lõpus ning on aia kalendri üks tähtsamaid sündmusi.

VesiroositiikFoto Geysirius, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons7
Vaatamisväärsus

Vesiroositiik

Mauri aia keskel asuva basseini pindala on umbes 650 ruutmeetrit ja selles on 800 000 liitrit mineraalvett Wilhelma enda allikast; pärast sõda sai see kütte. Alates 20. sajandi viiekümnendatest kasvab siin igal aastal umbes 40 troopiliste vesirooside liiki ja sorti. Peamine õitsemine kestab juunist septembrini ning ööõitsejate sortide õied avanevad hilisel pärastlõunal ja sulguvad hommikul. Kõige kuulsam on amazonase hiidvesiroos: kuningas Wilhelm I lasi seda oma kasvuhoonetes kasvatada juba 1851. aastal ning selle vankrirattasuurused lehed kannavad üle 50 kilogrammi.

Mauri majaFoto Brücke-Osteuropa, CC0, Wikimedia Commons8
Hoone / mälestis

Mauri maja

Mauri maja kavandati alates 1837. aastast supelmajana koos kuninga eluruumidega ning ehitus algas 1842. aasta kevadel. Ettenähtud 20 000 kuldna asemel läks see lõpuks maksma 235 000. Sõjas tugevasti kahjustatud majas asus aastatel 1962-2014 Euroopa esimene öiste loomade paviljon, täna elavad selles Kagu-Aasia linnud. Selle kohal kõrguvad terrassid papagoide linnumajadega ja 1851. aastast pärit Belvedere, vaatepaviljon; paviljoni ennast külastada ei saa, kuid selle ümbrusest on näha kuninga hauakabel Württembergi mäel.

OkaapidFoto Vitor Oliveira from Torres Vedras, PORTUGAL, CC BY-SA 2.0, Wikimedia Commons9
Loomad

Okaapid

Okaapid kuuluvad Aafrika alale koos kaelkirjakute, bongode ja sebradega. Wilhelma aretab neid alates 1989. aastast ja sellest ajast on siia kokku saabunud 12 okaapit. Kõige kuulsam oli isane Vitu, kes saabus 1999. aastal Baselist ja oli Euroopa vanim okaapi: ta suri 2026. aastal üle 28 aasta vanusena. Tal oli kuus järglast ning Euroopa loomaaedades elab täna 17 tema järeltulijat neljas põlvkonnas.

Lõvid ja kaslasedFoto Xocolatl, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons10
Loomad

Lõvid ja kaslased

Kiskjate paviljon avati 1968. aastal koos elevantide ja ninasarvikute majaga. Lõvidel on Wilhelma ajaloos eriline koht: 1950. aastal veenis direktor Albert Schöchle rahandusministrit Karl Franki hakkama ühe lõvikutsika ristiisaks, mis aitas loomi aias hoida. Alates 2026. aastast elab lõvide ja jaaguarite vahel ka Khal, isane Pärsia leopard Hispaaniast. Kasse toidetakse eri aegadel, et loomadel oleks võimalikult palju vaheldust.

ElevandidFoto -- Xocolatl 19:49, 23 April 2007 (UTC), Public domain, Wikimedia Commons11
Loomad

Elevandid

1968. aastast pärit elevandimajas elavad kaks eakat India elevandi emast, Pama ja Zella, kes olid 2026. aasta mais 60- ja 59-aastased. Välisaedik ehitati ümber 2012. aastal ning nende naabrid on ninasarvikud. 2026. aasta jaanuaris algas loomaaia põhjaservas endise talu kohal uue elevandimaailma ehitus, mis maksab umbes 68,5 miljonit eurot. See peaks valmima 2030. aasta alguses ning seal on ruumi koguni 15 täiskasvanud elevandile ja teine sissepääs Pragstraße tänavalt.

KaelkirjakudFoto MrPanyGoff, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons12
Loomad

Kaelkirjakud

Aedikus elavad võrkkaelkirjakud, siinsed on kuni umbes 4,5 meetri kõrgused. Nad jagavad seda mõõksarv-oriksi emastega, pikkade kõverate sarvedega antiloopidega. Aafrika sõraliste aedik rajati 1980. aastal ning Wilhelma on kaelkirjakute aretamisel väga edukas. Samasse alasse kuuluvad ka okaapid, bongod, sebrad, surikaadid ja servalid.

Inimahvide majaFoto Xocolatl, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons13
Loomad

Inimahvide maja

Gorillade ja bonobode maja avati 14. mail 2013. Selle pindala on umbes 4500 ruutmeetrit, ligikaudu 13 korda rohkem kui vanal paviljonil, ning see maksis umbes 22 miljonit eurot, millest 9,5 miljonit andis Wilhelma sõprade selts. Wilhelma oli kuulus Euroopa ainsa gorillade lasteaia poolest, kus kasvatati kuni 3-4 aasta vanuseni poegi, kelle emad olid teistes loomaaedades hüljanud. Maist septembrini räägivad hooldajad maja ees platsil bonobodest kell 10:15 ja gorilladest kell 13:15.

Amuuri tiigridFoto Mathias Appel, CC0, Wikimedia Commons14
Loomad

Amuuri tiigrid

Amuuri tiigrite aedik avati 2025. aasta juulis nõlval, umbes 5000 ruutmeetri suurusel alal. Siin elavad isane Amazar Hollandist ja emane Noïa Prantsusmaalt, mõlemad sündinud 2023. aastal. Kõige põnevam on külastajate tunnel, kust saad maailma suurimaid kasse väga lähedalt näha. Talli all on mahuti umbes 900 kuupmeetri allika- ja vihmavee jaoks.

Aasia taluFoto I would appreciate being notified if you use my work…, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons15
Loomad

Aasia talu

Aasia talu avati 25. juulil 2023 umbes 3400 ruutmeetril. Siin elavad kašmiirkitsed, romanovi lambad, Vietnami sead ja mustad ayam cemani kanad Indoneesiast, kõrval on mini-loomaaed. Wilhelma aednikud kasvatavad siin päris riisipõldu, mis rajati Hohenheimi ülikooli teadlaste abiga, samuti banaanitaimi ja teepõõsaid. Talu asendas vana 1993. aasta talu, mille asemele kerkib uus elevandimaailm.

Mammutipuude metsFoto Dietmar Rabich, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons16
Vaatamisväärsus

Mammutipuude mets

1864. aastal tellis kuningas Wilhelm I naela mammutipuu seemneid. Neist kasvas palju rohkem seemikuid, kui oodati, ja umbes 5000 jagati laiali üle kogu Württembergi. Wilhelmas kasvab umbes 70 mammutipuud, millest 35 pärineb sellest esimesest istutusest, ja kõrgeim on 38 meetrit. Viimasel ajal põeb osa puid seenhaigusi, seepärast jälgivad aednikud neid hoolikalt ja peavad mõned oksad maha lõikama.

PrillkarudFoto Attila Oláh, CC BY 4.0, Wikimedia Commons17
Loomad

Prillkarud

Karude ja ronivate loomade aedik avati 1991. aastal Rosensteini pargi endisel osal. Alates 2021. aasta maist elavad siin kaks emast prillkaru Frankfurdi loomaaiast, pärast viimase pruunkaru Raschidi surma 2019. aastal. Kõrvalaedikus elasid kuni 2018. aastani jääkarud, nende seas kuulus 2007. aastal sündinud Wilbär, ja täna elavad seal gepardid. Siit jõuad mööda rada alla minnes tagasi peasissepääsu juurde.

Kõik punktid (28)

Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.

Loomad 11
Prillpingviinid ★Siin elab umbes 20 prillpingviinist koosnev rühm; looduses elavad nad mõnes koloonias Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias. See on äärmiselt ohustatud liik: viimastel aastakümnetel on nende arvukus vähenenud umbes 97 protsenti ülepüügi, plasti ja naftareostuse tõttu. Selle liigi pingviinid elavad Wilhelmas alates 1953. aastast. Iga päev kell 14:30 räägivad hooldajad neist ja toidavad neid.
Amazonienhaus ★Amazonienhaus, mis avati 2000. aastal, on umbes 66 meetri pikkune ja 14 meetri kõrgune klaashall. Aasta ringi on siin 24 kuni 28 kraadi ja umbes 80 protsenti niiskust nagu vihmametsas. Siin kasvab umbes 350 taimeliiki ja pea kohal lendab vabalt üle 20 linnuliigi. Rada viib mööda kahest kosedega basseinist, nii et see on hea koht, kus jahedal päeval sooja saada.
Merilõvid ★Basseinis elab California merilõvide aretusrühm. Bassein on endine Poolkuu järv kuninglikust ajast, mis asus praeguseks kadunud Mauri peosaali ees; 2019. aastal see renoveeriti. Kuni 1996. aastani ujusid siin ka merielevandid. Toitmisega etendus toimub kell 11:00 ja 15:00 iga päev peale neljapäeva.
Okaapid ★Okaapid kuuluvad Aafrika alale koos kaelkirjakute, bongode ja sebradega. Wilhelma aretab neid alates 1989. aastast ja sellest ajast on siia kokku saabunud 12 okaapit. Kõige kuulsam oli isane Vitu, kes saabus 1999. aastal Baselist ja oli Euroopa vanim okaapi: ta suri 2026. aastal üle 28 aasta vanusena. Tal oli kuus järglast ning Euroopa loomaaedades elab täna 17 tema järeltulijat neljas põlvkonnas.
Lõvid ja kaslased ★Kiskjate paviljon avati 1968. aastal koos elevantide ja ninasarvikute majaga. Lõvidel on Wilhelma ajaloos eriline koht: 1950. aastal veenis direktor Albert Schöchle rahandusministrit Karl Franki hakkama ühe lõvikutsika ristiisaks, mis aitas loomi aias hoida. Alates 2026. aastast elab lõvide ja jaaguarite vahel ka Khal, isane Pärsia leopard Hispaaniast. Kasse toidetakse eri aegadel, et loomadel oleks võimalikult palju vaheldust.
Elevandid ★1968. aastast pärit elevandimajas elavad kaks eakat India elevandi emast, Pama ja Zella, kes olid 2026. aasta mais 60- ja 59-aastased. Välisaedik ehitati ümber 2012. aastal ning nende naabrid on ninasarvikud. 2026. aasta jaanuaris algas loomaaia põhjaservas endise talu kohal uue elevandimaailma ehitus, mis maksab umbes 68,5 miljonit eurot. See peaks valmima 2030. aasta alguses ning seal on ruumi koguni 15 täiskasvanud elevandile ja teine sissepääs Pragstraße tänavalt.
Kaelkirjakud ★Aedikus elavad võrkkaelkirjakud, siinsed on kuni umbes 4,5 meetri kõrgused. Nad jagavad seda mõõksarv-oriksi emastega, pikkade kõverate sarvedega antiloopidega. Aafrika sõraliste aedik rajati 1980. aastal ning Wilhelma on kaelkirjakute aretamisel väga edukas. Samasse alasse kuuluvad ka okaapid, bongod, sebrad, surikaadid ja servalid.
Inimahvide maja ★Gorillade ja bonobode maja avati 14. mail 2013. Selle pindala on umbes 4500 ruutmeetrit, ligikaudu 13 korda rohkem kui vanal paviljonil, ning see maksis umbes 22 miljonit eurot, millest 9,5 miljonit andis Wilhelma sõprade selts. Wilhelma oli kuulus Euroopa ainsa gorillade lasteaia poolest, kus kasvatati kuni 3-4 aasta vanuseni poegi, kelle emad olid teistes loomaaedades hüljanud. Maist septembrini räägivad hooldajad maja ees platsil bonobodest kell 10:15 ja gorilladest kell 13:15.
Amuuri tiigrid ★Amuuri tiigrite aedik avati 2025. aasta juulis nõlval, umbes 5000 ruutmeetri suurusel alal. Siin elavad isane Amazar Hollandist ja emane Noïa Prantsusmaalt, mõlemad sündinud 2023. aastal. Kõige põnevam on külastajate tunnel, kust saad maailma suurimaid kasse väga lähedalt näha. Talli all on mahuti umbes 900 kuupmeetri allika- ja vihmavee jaoks.
Aasia talu ★Aasia talu avati 25. juulil 2023 umbes 3400 ruutmeetril. Siin elavad kašmiirkitsed, romanovi lambad, Vietnami sead ja mustad ayam cemani kanad Indoneesiast, kõrval on mini-loomaaed. Wilhelma aednikud kasvatavad siin päris riisipõldu, mis rajati Hohenheimi ülikooli teadlaste abiga, samuti banaanitaimi ja teepõõsaid. Talu asendas vana 1993. aasta talu, mille asemele kerkib uus elevandimaailm.
Prillkarud ★Karude ja ronivate loomade aedik avati 1991. aastal Rosensteini pargi endisel osal. Alates 2021. aasta maist elavad siin kaks emast prillkaru Frankfurdi loomaaiast, pärast viimase pruunkaru Raschidi surma 2019. aastal. Kõrvalaedikus elasid kuni 2018. aastani jääkarud, nende seas kuulus 2007. aastal sündinud Wilbär, ja täna elavad seal gepardid. Siit jõuad mööda rada alla minnes tagasi peasissepääsu juurde.
Hoone / mälestis 3
Damaskuse saal ★Damaskuse saal valmis alles pärast Zanthi surma tema plaanide järgi Wilhelm Bäumeri juhtimisel. See avati 1864. aastal, mil suri kuningas Wilhelm I, ning nime sai see Damaskuse järgi, mis oli mauri stiili keskus. Ühena vähestest Wilhelma hoonetest elas see sõja üle ilma suuremate kahjustusteta ning alates restaureerimisest 1992. aastal on taas näha selle endised laed ja sisekujundus. Tagumises osas on näitus kuninglikust Wilhelmast, kuid remonditööde ajal on saal mõnikord suletud. Selle ees asub Pikk järv pelikanidega.
Mauri maja ★Mauri maja kavandati alates 1837. aastast supelmajana koos kuninga eluruumidega ning ehitus algas 1842. aasta kevadel. Ettenähtud 20 000 kuldna asemel läks see lõpuks maksma 235 000. Sõjas tugevasti kahjustatud majas asus aastatel 1962-2014 Euroopa esimene öiste loomade paviljon, täna elavad selles Kagu-Aasia linnud. Selle kohal kõrguvad terrassid papagoide linnumajadega ja 1851. aastast pärit Belvedere, vaatepaviljon; paviljoni ennast külastada ei saa, kuid selle ümbrusest on näha kuninga hauakabel Württembergi mäel.
Ajaloolised kasvuhoonedPikk kasvuhoonete rida ulatub sissepääsust kuni Mauri aia sammaskäiguni. Need ehitati aastatel 1852-1853 seeriaviisiliselt toodetud malmelementidest, mis olid ühed esimesed sellised valmisdetailid kuningriigis; arhitekt Zanth sõitis seda tehnikat Suurbritanniasse uurima. Täna näed neis kaktusi, orhideesid, palme Talveaias ning asaleasid ja kameeliaid. Wilhelma orhideekogu oli enne Teist maailmasõda ainulaadne terves Saksamaal.
Vaatamisväärsus 4
Mauri aed ★Mauri aed on endise kuningliku Wilhelma süda ja kantud mälestiste nimekirja. Zanth võttis eeskuju muu hulgas maalikunstnik Friedrich Frischi joonistustest, mis olid tehtud reisil Lähis-Idas, ning purskkaevud paigaldati aastatel 1847-1848. Aeda ümbritseb kahekordne sammaskäik, mida kaunistavad plaatidest tähed ja mis ehitati 97 000 kuldna eest. Proovi sosinagaleriid sammaskäigu kurvides: vaikseid sõnu seina ääres on kuulda umbes 40 meetri kaugusel ning selle nähtuse avastas 2010. aastal uuesti Uwe Laun.
Magnooliasalu ★Wilhelmas kasvab üle 90 magnoolia 27 liigist ja sordist, enamik just Mauri aias. Selle kohta öeldakse, et see on Euroopa suurim magnooliasalu Alpidest põhja pool. 1850. aastal lasi esimesed puud tuua kuningas Wilhelm I ja 10 magnooliat on pärit veel tema ajast. Õitsemine algab tavaliselt märtsi lõpus ning on aia kalendri üks tähtsamaid sündmusi.
Vesiroositiik ★Mauri aia keskel asuva basseini pindala on umbes 650 ruutmeetrit ja selles on 800 000 liitrit mineraalvett Wilhelma enda allikast; pärast sõda sai see kütte. Alates 20. sajandi viiekümnendatest kasvab siin igal aastal umbes 40 troopiliste vesirooside liiki ja sorti. Peamine õitsemine kestab juunist septembrini ning ööõitsejate sortide õied avanevad hilisel pärastlõunal ja sulguvad hommikul. Kõige kuulsam on amazonase hiidvesiroos: kuningas Wilhelm I lasi seda oma kasvuhoonetes kasvatada juba 1851. aastal ning selle vankrirattasuurused lehed kannavad üle 50 kilogrammi.
Mammutipuude mets ★1864. aastal tellis kuningas Wilhelm I naela mammutipuu seemneid. Neist kasvas palju rohkem seemikuid, kui oodati, ja umbes 5000 jagati laiali üle kogu Württembergi. Wilhelmas kasvab umbes 70 mammutipuud, millest 35 pärineb sellest esimesest istutusest, ja kõrgeim on 38 meetrit. Viimasel ajal põeb osa puid seenhaigusi, seepärast jälgivad aednikud neid hoolikalt ja peavad mõned oksad maha lõikama.
Tualetid / kassad / parkla 10
Avalik tualett 1
Avalik tualett 2
Avalik tualett 3
Avalik tualett 4
Avalik tualett 5
Avalik tualett 6
Avalik tualett 7
Avalik tualett 8
Avalik tualett 9
PeasissepääsJalutuskäik algab peasissepääsu juures, kus on ajalooline sissepääsupaviljon ja piletiputka. Wilhelma peatust nihutati 2016. aastal umbes 200 meetrit, nii et nüüd asub see kohe sissepääsu ees. Värava taga algab kuninga Wilhelm I endine aed, mis avati pidulikult 1846. aastal. Marsruut viib läbi kasvuhoonete ja Mauri aia ülesmäge kaelkirjakute, elevantide ja gorillade aedikuteni ning tuleb siis siia tagasi.
WilhelmaLaadi Turi alla