Foto 1bumer, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons
VabaõhumuuseumToruń, Kujawy-Pomorze vojevoodkond, Poola

Toruńi vabaõhumuuseum lastega: mida vaadata, kaart ja külastusmarsruut

Toruńi etnograafiapark. Turi rakenduses näitab sama kaart sinu asukohta, juhatab punktist punkti ja laseb nähtud kohti märkida.

18punkti vaatamiseks
10soovitatud marsruudil
u 1 h 30 minkülastust lastega

Enne reisi

u 1 h 30 minrahulikus tempos, pausidega
0tualette kaardil pole, küsi kassast
1söögikohad
Kassa koos poekesega asub Arsenalis, kus on ka püsinäitus „Igapäeva saladused”, mida on lihtne ühendada pargis jalutamisega. Lapsevankriga on kõige mugavam siseneda muuseumi alale Uniwersytecka tänavalt ning vabaõhumuuseumi audiogiidi saad kuulata nutitelefonist. Koera võid kaasa võtta rihma otsas.
  • Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
  • Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
  • Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.

Toruńi vabaõhumuuseum Turi rakenduses

Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.

Laadi Androidile
9:41
Toruńi vabaõhumuuseum Turi rakenduses: kaart külastusmarsruudiga
Rakenduses

Nii näeb Toruńi vabaõhumuuseum Turis välja

Sama kaart, aga sinu asukoha ja marsruudiga punktist punkti. Telefon näitab, kuhu minna, kui palju on jäänud ja kus on lähim tualett.

  • Alustuseks soovitatud marsruut või oma kava nii palju aja jaoks, kui sul on
  • Kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks, ka audiogiidina punkti jõudes
  • Templid avastaja passi külastuse etappide eest
Laadi Turi Androidile

Koha kaart

Sama kaart mis rakenduses. Puuduta punkti, et näha fotot ja kirjeldust; Turis näed kaardil ka iseennast.

Kaart: Toruńi vabaõhumuuseum
1soovitatud, marsruudi järjekorrasülejäänud punktidWCtualetid, söök, kassad

Kaart: OpenStreetMap (ODbL) ja BDOT10k GUGiK, kontrollitud aerofotode järgi. Kirjeldused ja fotod: Turi ja Wikimedia Commons. Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.

Tasub vaadata

Maria Znamierowska-Prüfferowa nimelise Etnograafiamuuseumi etnograafiapark on vabaõhumuuseum Toruńi südalinnas, vanalinna lähedal, mis avati külastajatele 1969. aastal. 1,7 hektaril seisab 19 suurt maahoonet, mis on toodud Kašuubiast, Tuchola metsadest, Kociewiest, Kujaaviast ning Chełmno ja Dobrzyńi maalt, peamiselt 18. ja 19. sajandist, ning nende ümber on kabelikesi, kaeve, keldrikesi, tuvila ja mitmesuguseid aedu. Näituse tuumiku moodustavad kolm terviklikku talu: Kujaavia, kašuubi ja Tuchola talu, ning lapsi huvitavad kõige rohkem töökorras pukktuuleveski, vesiveski koos vesirattaga, sepikoda, korstnata suitsutare ja tuletõrjedepoo hobuste veetava tuletõrjevankriga. Talumajade sisustus näitab, kuidas elasid neis vaesemad ja jõukamad pered, ning suvel korraldab muuseum vanade käsitööoskuste ja talutööde näidiseid.

Arsenal: püsinäitus „Igapäeva saladused”Foto Dawid Galus, CC BY-SA 3.0 pl, Wikimedia Commons1
Hoone / mälestis

Arsenal: püsinäitus „Igapäeva saladused”

Toruńi kindluse endine suurtükiväe arsenal aastast 1824 on muuseumi peahoone ja esimene püsinäitus avati selles 1960. aastal. Täna asuvad siin kassa koos poekesega ja näitus „Igapäeva saladused. Rahvakultuur ja selle piirialad Kujaaviast Läänemereni (1850-1950)”. Seda on hea ühendada vabaõhumuuseumis jalutamisega, sest see näitab esemeid samadest piirkondadest, kust pärinevad talumajad.

Wójtówka pukktuuleveski (1896)Foto 1bumer, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons2
Hoone / mälestis

Wójtówka pukktuuleveski (1896)

Wójtówka pukktuuleveski Bądkowo vallast Kujaaviast püstitati 1896. aastal ja selles töötas kolm põlvkonda Salamońskite suguvõsa möldreid. Kogu hoone pöörleb jämeda männipuust posti ümber, et tiivad tuule suunas seada, ning selle seinad ei puutu maad. Tuuleveski on endiselt töökorras ja muuseum käivitab selle pargis toimuvatel üritustel.

Skórzenno talumaja (19. sajandi keskpaik)Foto Dawid Galus, CC BY-SA 3.0 pl, Wikimedia Commons3
Hoone / mälestis

Skórzenno talumaja (19. sajandi keskpaik)

Skórzenno talumaja Osieki vallast Kociewiest ehitati umbes 19. sajandi keskel. Seda eristavad erakordselt rikkalikult kaunistatud uks ja aknaluugid taimemotiiviga ning sissepääsu ees on süvendatud eeskoda. Sees on vanavanemate tuba vanema mööbliga ja noorte tuba 20. sajandi algusest pärit mööbliga, kambris aga köögiriistad ja varud.

Strzygi vesiveski (20. sajandi algus)Foto Dawid Galus, CC BY-SA 3.0 pl, Wikimedia Commons4
Hoone / mälestis

Strzygi vesiveski (20. sajandi algus)

Strzygi vesiveski Osieki vallast Dobrzyńi maalt ehitati 20. sajandi alguses ja pargis avati see külastajatele 1995. aastal. Algul käitas seda vesiratas, hiljem turbiin, ning ülekandesüsteem pani liikuma koorija, elevaatorid ja valtsveski kolmel korrusel. Sees näed algset sisseseadet ja seadmeid moderniseerimise ajast.

Sucha talumaja koos talliga (19. sajandi algus)Foto 1bumer, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons5
Hoone / mälestis

Sucha talumaja koos talliga (19. sajandi algus)

Sucha talumaja koos talliga Lubiewo vallast Tuchola metsadest pärineb 19. sajandi algusest. Sissepääsu varjab kaunilt välja lõigatud nurgaeeskoda ning viilu kaunistavad kalasabamustris lauad, ümmargused avad ja puust linnuke katuseharjal. Ühes toas elasid vanemad peremehed 19. sajandi mööbli keskel, teises nooremad koos lastega, ja kõik kasutasid ühist kööki.

Męcikałi talumaja (19. sajandi algus)Foto 1bumer, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons6
Hoone / mälestis

Męcikałi talumaja (19. sajandi algus)

Męcikałi talumaja Brusy vallast Kašuubiast valmis 19. sajandi alguses. Kahe sissepääsu kohal ulatub välja üleulatuv katus, mis moodustab postideta eeskoja. Siin elas väikemaapidaja kolme põlvkonna pere, kes püüdis kala ja käis hooajatöödel jõukamate juures, vanaisa punus korve ja pidas mesilasi ning vanaema tundis hästi ravimtaimi.

Laski suitsutare (19. sajandi keskpaik)Foto Dawid Galus, CC BY-SA 3.0 pl, Wikimedia Commons7
Hoone / mälestis

Laski suitsutare (19. sajandi keskpaik)

Laski talumaja Śliwice vallast Tuchola metsadest pärineb umbes 19. sajandi keskpaigast. See on korstnata suitsutare: lahtisest koldest tõusis suits pööningule ja sealt edasi välja katuse viilude avadest, ning akendes on klaasi asemel härjapõite kiled. Siin elas maata pere kanade ja ühe kitsega, kes teenis lisa mustikate ja seente korjamise ning metsatööga.

Jastrzębie sepikoda (19. sajandi teine pool)Foto Dawid Galus, CC BY-SA 3.0 pl, Wikimedia Commons8
Hoone / mälestis

Jastrzębie sepikoda (19. sajandi teine pool)

Jastrzębie sepikoda Bartniczka vallast ehitati 19. sajandi teisel poolel. Sees seisab suur kahesarveline alasi ja väiksem abialasi, nende taga ääs ning kruustangidega laual ja seintel lebavad ja ripuvad sepatööriistad. Sepikoja ees seisab spetsiaalne puur, kuhu rautamise ajal juhiti rahutu hobune.

Rakutowo talumaja (19. sajandi algus)Foto 1bumer, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons9
Hoone / mälestis

Rakutowo talumaja (19. sajandi algus)

Jõuka peremehe maja Rakutowost Kowali vallast Kujaaviast, ehitatud 19. sajandi alguses. Sisustus näitab kahe põlvkonna pere elu 19. ja 20. sajandi vahetusel: igapäevaselt keedeti, töötati ja magati köögis, kambris ja väikeses toas, suur tuba pühakupiltidega aga avati pühade ja perekondlike tähtpäevade puhuks. Maja ees seisab puidust kaev.

Pływaczewo tuletõrjedepoo (20. sajandi algus)Foto Dawid Galus, CC BY-SA 3.0 pl, Wikimedia Commons10
Hoone / mälestis

Pływaczewo tuletõrjedepoo (20. sajandi algus)

Pływaczewo vabatahtliku tuletõrje depoo Ryński vallast valmis 20. sajandi alguses. Kõige tähtsam on 19. ja 20. sajandi vahetusest pärinev hobuste veetav tuletõrjevanker veekasti ja täisvarustusega ning selle kõrval, juurdeehitises, seisab puidust vaadivanker. Depoo juures kõrgub kellatorn malmkellaga, millega küla tulekahjust häiriti.

Kõik punktid (19)

Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.

Hoone / mälestis 16
Arsenal: püsinäitus „Igapäeva saladused” ★Toruńi kindluse endine suurtükiväe arsenal aastast 1824 on muuseumi peahoone ja esimene püsinäitus avati selles 1960. aastal. Täna asuvad siin kassa koos poekesega ja näitus „Igapäeva saladused. Rahvakultuur ja selle piirialad Kujaaviast Läänemereni (1850-1950)”. Seda on hea ühendada vabaõhumuuseumis jalutamisega, sest see näitab esemeid samadest piirkondadest, kust pärinevad talumajad.
Wójtówka pukktuuleveski (1896) ★Wójtówka pukktuuleveski Bądkowo vallast Kujaaviast püstitati 1896. aastal ja selles töötas kolm põlvkonda Salamońskite suguvõsa möldreid. Kogu hoone pöörleb jämeda männipuust posti ümber, et tiivad tuule suunas seada, ning selle seinad ei puutu maad. Tuuleveski on endiselt töökorras ja muuseum käivitab selle pargis toimuvatel üritustel.
Skórzenno talumaja (19. sajandi keskpaik) ★Skórzenno talumaja Osieki vallast Kociewiest ehitati umbes 19. sajandi keskel. Seda eristavad erakordselt rikkalikult kaunistatud uks ja aknaluugid taimemotiiviga ning sissepääsu ees on süvendatud eeskoda. Sees on vanavanemate tuba vanema mööbliga ja noorte tuba 20. sajandi algusest pärit mööbliga, kambris aga köögiriistad ja varud.
Strzygi vesiveski (20. sajandi algus) ★Strzygi vesiveski Osieki vallast Dobrzyńi maalt ehitati 20. sajandi alguses ja pargis avati see külastajatele 1995. aastal. Algul käitas seda vesiratas, hiljem turbiin, ning ülekandesüsteem pani liikuma koorija, elevaatorid ja valtsveski kolmel korrusel. Sees näed algset sisseseadet ja seadmeid moderniseerimise ajast.
Sucha talumaja koos talliga (19. sajandi algus) ★Sucha talumaja koos talliga Lubiewo vallast Tuchola metsadest pärineb 19. sajandi algusest. Sissepääsu varjab kaunilt välja lõigatud nurgaeeskoda ning viilu kaunistavad kalasabamustris lauad, ümmargused avad ja puust linnuke katuseharjal. Ühes toas elasid vanemad peremehed 19. sajandi mööbli keskel, teises nooremad koos lastega, ja kõik kasutasid ühist kööki.
Męcikałi talumaja (19. sajandi algus) ★Męcikałi talumaja Brusy vallast Kašuubiast valmis 19. sajandi alguses. Kahe sissepääsu kohal ulatub välja üleulatuv katus, mis moodustab postideta eeskoja. Siin elas väikemaapidaja kolme põlvkonna pere, kes püüdis kala ja käis hooajatöödel jõukamate juures, vanaisa punus korve ja pidas mesilasi ning vanaema tundis hästi ravimtaimi.
Laski suitsutare (19. sajandi keskpaik) ★Laski talumaja Śliwice vallast Tuchola metsadest pärineb umbes 19. sajandi keskpaigast. See on korstnata suitsutare: lahtisest koldest tõusis suits pööningule ja sealt edasi välja katuse viilude avadest, ning akendes on klaasi asemel härjapõite kiled. Siin elas maata pere kanade ja ühe kitsega, kes teenis lisa mustikate ja seente korjamise ning metsatööga.
Jastrzębie sepikoda (19. sajandi teine pool) ★Jastrzębie sepikoda Bartniczka vallast ehitati 19. sajandi teisel poolel. Sees seisab suur kahesarveline alasi ja väiksem abialasi, nende taga ääs ning kruustangidega laual ja seintel lebavad ja ripuvad sepatööriistad. Sepikoja ees seisab spetsiaalne puur, kuhu rautamise ajal juhiti rahutu hobune.
Rakutowo talumaja (19. sajandi algus) ★Jõuka peremehe maja Rakutowost Kowali vallast Kujaaviast, ehitatud 19. sajandi alguses. Sisustus näitab kahe põlvkonna pere elu 19. ja 20. sajandi vahetusel: igapäevaselt keedeti, töötati ja magati köögis, kambris ja väikeses toas, suur tuba pühakupiltidega aga avati pühade ja perekondlike tähtpäevade puhuks. Maja ees seisab puidust kaev.
Pływaczewo tuletõrjedepoo (20. sajandi algus) ★Pływaczewo vabatahtliku tuletõrje depoo Ryński vallast valmis 20. sajandi alguses. Kõige tähtsam on 19. ja 20. sajandi vahetusest pärinev hobuste veetav tuletõrjevanker veekasti ja täisvarustusega ning selle kõrval, juurdeehitises, seisab puidust vaadivanker. Depoo juures kõrgub kellatorn malmkellaga, millega küla tulekahjust häiriti.
Wierzchucin Królewski hobukepelPuidust hobukepel seisab Tuchola talus postidele toetuva katusealuse all. Ümmargust rada mööda ringiratast käiv hobune pööras mehhanismi ja selle liikumine kanti üle talumasinatele. Kepel on pärit Wierzchucin Królewskist, pargis otsi üles ka puidust pakktarud.
Kłodawa laut (19. sajandi algus)Kłodawa laut Chojnice vallast Kašuubiast pärineb 19. sajandi algusest. Sees on kolm eraldi ruumi loomadele ja paremal pool vankrikuur, kõik ühe õlgkatuse all. Vaata, kuidas peremees mahutas ühe katuse alla nii loomad kui ka vankri.
Kašuubi leivaahiEraldiseisev leivaahi on 19. sajandi lõpu kašuubi ahju rekonstruktsioon. Selliseid ahje ehitati talu lähedale, põllule, aeda või viljapuuaeda ning neis küpsetasid leiba mitu peret või üks jõukas talu. Kivisel alusel seisvat ahju varjab järsk laudadest katus.
Bronisławi mõisa ait (1767)Bronisławi mõisa ait Kujaaviast ehitati 1767. aastal. Sellistes aitades hoidis mõis oma majapidamise vilja, seepärast on hoone mitu korda suurem kui talupoja aidake Kujaavia talus. Tasub see ümber käia ja vaadata kõrget kelpkatust, mis on kaetud õlgedega.
Rakutowo laut, niinimetatud gliniankaRakutowo loomapidamishoone Kujaaviast, mida kutsutakse gliniankaks, on 19. sajandi teise poole lauda rekonstruktsioon. Seinad on kaetud põhuga segatud saviga ja lubjaga valgendatud ning katus on õlgkatus. Sees on kanala, laut ja tall ning endise sealauda kohal tegutseb õlikoda, mis näitab, kuidas talus pressiti õli oma tarbeks.
Kowali küün (1806)Kowali küün Kujaaviast on 1806. aasta hoone rekonstruktsioon, mis taastati pärast 2004. aasta tulekahju. See on Kujaavia talu suurim hoone: laiadest väravatest sõitis sisse heina- või viljavanker ning aknaid pole, sest valgust polnud siin vaja. Keskelt jookseb läbi rehealune, kus pekseti vilja ja hoiti põllutöömasinaid, ning külgedel on kaks salve peksmata vilja, põhu ja heina jaoks.
Kabel / rist 1
Kabel Roosipärja Jumalaema kujugaKoduõue kabel seisab aiakeses Sucha talumaja juures Tuchola talus. Nišši on paigutatud maalitud puidust Roosipärja Jumalaema kuju kroonis ja Jeesuslapsega käsivarrel. Kabelid ja teeristid pargis näitavad, kui tähtis oli maal rahvalik usklikkus.
Muu 1
Tuvila kašuubi talusPuidust tuvila seisab kašuubi talus, kuhu kuuluvad ka Męcikałi talumaja ja Kłodawa laut. Muuseumi giid juhib tähelepanu sellele, et selle talu peremees pidas tuvisid ja mesilasi, ning tuvila on üks selle pidamise jälgi. Tasub koos lastega üle lugeda avad, mille kaudu linnud sisse lendasid.
Toitlustus 1
Granowo talumaja, Karczma u DamrokiGranowo talumaja Chojnice vallast Kašuubiast kohandati pärast parki toomist restoraniks Karczma u Damroki. Enne kui sisse astud, tasub peatuda ja vaadata seinte ja katuse harmoonilisi proportsioone, kaunistatud kahevälbalist eeskoda ja mustrilist viilulaudist.
Toruńi vabaõhumuuseumLaadi Turi alla