Arsenal: püsinäitus „Igapäeva saladused” ★Toruńi kindluse endine suurtükiväe arsenal aastast 1824 on muuseumi peahoone ja esimene püsinäitus avati selles 1960. aastal. Täna asuvad siin kassa koos poekesega ja näitus „Igapäeva saladused. Rahvakultuur ja selle piirialad Kujaaviast Läänemereni (1850-1950)”. Seda on hea ühendada vabaõhumuuseumis jalutamisega, sest see näitab esemeid samadest piirkondadest, kust pärinevad talumajad.
Wójtówka pukktuuleveski (1896) ★Wójtówka pukktuuleveski Bądkowo vallast Kujaaviast püstitati 1896. aastal ja selles töötas kolm põlvkonda Salamońskite suguvõsa möldreid. Kogu hoone pöörleb jämeda männipuust posti ümber, et tiivad tuule suunas seada, ning selle seinad ei puutu maad. Tuuleveski on endiselt töökorras ja muuseum käivitab selle pargis toimuvatel üritustel.
Skórzenno talumaja (19. sajandi keskpaik) ★Skórzenno talumaja Osieki vallast Kociewiest ehitati umbes 19. sajandi keskel. Seda eristavad erakordselt rikkalikult kaunistatud uks ja aknaluugid taimemotiiviga ning sissepääsu ees on süvendatud eeskoda. Sees on vanavanemate tuba vanema mööbliga ja noorte tuba 20. sajandi algusest pärit mööbliga, kambris aga köögiriistad ja varud.
Strzygi vesiveski (20. sajandi algus) ★Strzygi vesiveski Osieki vallast Dobrzyńi maalt ehitati 20. sajandi alguses ja pargis avati see külastajatele 1995. aastal. Algul käitas seda vesiratas, hiljem turbiin, ning ülekandesüsteem pani liikuma koorija, elevaatorid ja valtsveski kolmel korrusel. Sees näed algset sisseseadet ja seadmeid moderniseerimise ajast.
Sucha talumaja koos talliga (19. sajandi algus) ★Sucha talumaja koos talliga Lubiewo vallast Tuchola metsadest pärineb 19. sajandi algusest. Sissepääsu varjab kaunilt välja lõigatud nurgaeeskoda ning viilu kaunistavad kalasabamustris lauad, ümmargused avad ja puust linnuke katuseharjal. Ühes toas elasid vanemad peremehed 19. sajandi mööbli keskel, teises nooremad koos lastega, ja kõik kasutasid ühist kööki.
Męcikałi talumaja (19. sajandi algus) ★Męcikałi talumaja Brusy vallast Kašuubiast valmis 19. sajandi alguses. Kahe sissepääsu kohal ulatub välja üleulatuv katus, mis moodustab postideta eeskoja. Siin elas väikemaapidaja kolme põlvkonna pere, kes püüdis kala ja käis hooajatöödel jõukamate juures, vanaisa punus korve ja pidas mesilasi ning vanaema tundis hästi ravimtaimi.
Laski suitsutare (19. sajandi keskpaik) ★Laski talumaja Śliwice vallast Tuchola metsadest pärineb umbes 19. sajandi keskpaigast. See on korstnata suitsutare: lahtisest koldest tõusis suits pööningule ja sealt edasi välja katuse viilude avadest, ning akendes on klaasi asemel härjapõite kiled. Siin elas maata pere kanade ja ühe kitsega, kes teenis lisa mustikate ja seente korjamise ning metsatööga.
Jastrzębie sepikoda (19. sajandi teine pool) ★Jastrzębie sepikoda Bartniczka vallast ehitati 19. sajandi teisel poolel. Sees seisab suur kahesarveline alasi ja väiksem abialasi, nende taga ääs ning kruustangidega laual ja seintel lebavad ja ripuvad sepatööriistad. Sepikoja ees seisab spetsiaalne puur, kuhu rautamise ajal juhiti rahutu hobune.
Rakutowo talumaja (19. sajandi algus) ★Jõuka peremehe maja Rakutowost Kowali vallast Kujaaviast, ehitatud 19. sajandi alguses. Sisustus näitab kahe põlvkonna pere elu 19. ja 20. sajandi vahetusel: igapäevaselt keedeti, töötati ja magati köögis, kambris ja väikeses toas, suur tuba pühakupiltidega aga avati pühade ja perekondlike tähtpäevade puhuks. Maja ees seisab puidust kaev.
Pływaczewo tuletõrjedepoo (20. sajandi algus) ★Pływaczewo vabatahtliku tuletõrje depoo Ryński vallast valmis 20. sajandi alguses. Kõige tähtsam on 19. ja 20. sajandi vahetusest pärinev hobuste veetav tuletõrjevanker veekasti ja täisvarustusega ning selle kõrval, juurdeehitises, seisab puidust vaadivanker. Depoo juures kõrgub kellatorn malmkellaga, millega küla tulekahjust häiriti.
Wierzchucin Królewski hobukepelPuidust hobukepel seisab Tuchola talus postidele toetuva katusealuse all. Ümmargust rada mööda ringiratast käiv hobune pööras mehhanismi ja selle liikumine kanti üle talumasinatele. Kepel on pärit Wierzchucin Królewskist, pargis otsi üles ka puidust pakktarud.
Kłodawa laut (19. sajandi algus)Kłodawa laut Chojnice vallast Kašuubiast pärineb 19. sajandi algusest. Sees on kolm eraldi ruumi loomadele ja paremal pool vankrikuur, kõik ühe õlgkatuse all. Vaata, kuidas peremees mahutas ühe katuse alla nii loomad kui ka vankri.
Kašuubi leivaahiEraldiseisev leivaahi on 19. sajandi lõpu kašuubi ahju rekonstruktsioon. Selliseid ahje ehitati talu lähedale, põllule, aeda või viljapuuaeda ning neis küpsetasid leiba mitu peret või üks jõukas talu. Kivisel alusel seisvat ahju varjab järsk laudadest katus.
Bronisławi mõisa ait (1767)Bronisławi mõisa ait Kujaaviast ehitati 1767. aastal. Sellistes aitades hoidis mõis oma majapidamise vilja, seepärast on hoone mitu korda suurem kui talupoja aidake Kujaavia talus. Tasub see ümber käia ja vaadata kõrget kelpkatust, mis on kaetud õlgedega.
Rakutowo laut, niinimetatud gliniankaRakutowo loomapidamishoone Kujaaviast, mida kutsutakse gliniankaks, on 19. sajandi teise poole lauda rekonstruktsioon. Seinad on kaetud põhuga segatud saviga ja lubjaga valgendatud ning katus on õlgkatus. Sees on kanala, laut ja tall ning endise sealauda kohal tegutseb õlikoda, mis näitab, kuidas talus pressiti õli oma tarbeks.
Kowali küün (1806)Kowali küün Kujaaviast on 1806. aasta hoone rekonstruktsioon, mis taastati pärast 2004. aasta tulekahju. See on Kujaavia talu suurim hoone: laiadest väravatest sõitis sisse heina- või viljavanker ning aknaid pole, sest valgust polnud siin vaja. Keskelt jookseb läbi rehealune, kus pekseti vilja ja hoiti põllutöömasinaid, ning külgedel on kaks salve peksmata vilja, põhu ja heina jaoks.