Foto Andrzej Otrębski, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons
KuurortlinnCiechocinek, Kujawy-Pomorze vojevoodkond, Poola

Ciechocinek: mida vaadata, kaart ja külastusmarsruut

Ciechocinek: gradeerimistornid ja Kuurordipark. Turi rakenduses näitab sama kaart sinu asukohta, juhatab punktist punkti ja laseb nähtud kohti märkida.

14punkti vaatamiseks
7soovitatud marsruudil
u 3 h 30 minkülastust

Enne reisi

u 3 h 30 minrahulikus tempos, pausidega
2tualetid kaardil
puudubvõta toit kaasa
Jalutuskäik algab raudteejaama juures, mõne sammu kaugusel Grzybeki purskkaevust; alates 2025. aasta detsembrist sõidavad rongid taas Ciechocinekisse. Täismarsruut haarab ka Kuurordipargi serval asuva soolakeetmiskoja, soovitatud marsruut aga viib otse läbi Gradeerimistornide pargi tornide juurde. Pargid ja alleed tornide juures on avatud, kuid sissepääs tornide ülemistele terrassidele, muuseumisse ja mõnele vaatamisväärsusele võib olla tasuline. Kui oled juba kuurordis, juhatab Turi sind lähimast punktist.
  • Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
  • Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
  • Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.

Ciechocinek Turi rakenduses

Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.

Laadi Androidile

Koha kaart

Sama kaart mis rakenduses. Puuduta punkti, et näha fotot ja kirjeldust; Turis näed kaardil ka iseennast.

Kaart: Ciechocinek
1soovitatud, marsruudi järjekorrasülejäänud punktidWCtualetid, söök, kassad

Kaart: OpenStreetMap (ODbL) ja BDOT10k GUGiK, kontrollitud aerofotode järgi. Kirjeldused ja fotod: Turi ja Wikimedia Commons. Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.

Tasub vaadata

Ciechocinek on soola ümber ehitatud kuurort. Jalutuskäigul läbid soola kogu teekonna: soolveeallika kohal asuvast Grzybeki purskkaevust kolme puidust gradeerimistornini, mis on Euroopa suurim selline kompleks, ja edasi soolakeetmiskojani, mis töötab sama meetodiga juba ligi 200 aastat. Teel näed puidust joogipaviljoni, kontserdikarpi ja Suveteatrit Ciechocineki šveitsi stiilis, lillekella ja Kuurordiparki. Gradeerimistornid ja soolakeetmiskoda on ajaloomälestis.

RaudteejaamFoto Andrzej Otrębski, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons1
Hoone / mälestis

Raudteejaam

Siit alustad. Raudtee jõudis kuurorti 1867. aastal. Kivist jaamahoone ehitati Czesław Domaniewski projekti järgi aastatel 1901-1902, luksuslike ootesaalidega, mis olid jagatud klasside järgi. Sõja lõpus põletasid sakslased selle maha ja 1950. aasta taastamine muutis selle välimust. Rongid lõpetasid siin sõitmise 2011. aastal ja tulid tagasi alles 14. detsembril 2025, pärast neljateistaastast pausi.

Grzybeki purskkaev, allikas number 11Foto JJJ2002, CC BY 4.0, Wikimedia Commons2
Vaatamisväärsus

Grzybeki purskkaev, allikas number 11

Siit saab alguse Ciechocineki sool. Grzybek on soolveeallika number 11 pealisehitis; allikas on puuritud umbes 415 meetri sügavusele. Soolvesi purskab üles ja voolab üle kausi serva, peened piisad küllastavad õhku ning purskkaevu ümber hingad nagu mere ääres. Samast allikast voolab soolvesi torude kaudu gradeerimistornidesse: see on esimene kolmest soolatootmise etapist, mida jalutuskäigul näed.

Mineraalvee joogipaviljonFoto MichalPL, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons3
Hoone / mälestis

Mineraalvee joogipaviljon

Puidust joogipaviljon ehitati aastatel 1880-1881 Edward Cichocki projekti järgi. Selle kaunistatud, välja saetud lauad on niinimetatud šveitsi stiil, millest on sestpeale saanud Ciechocineki tunnusmärk: näed seda veel kontserdikarbil ja Suveteatris. Hoonel on puitpostidest karkass, mis on laudadega kaetud, ja idaküljel väike torn. Täna asuvad selles kontserdisaal ja kohvik.

LillekellFoto Avi1111 dr. avishai teicher, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons4
Taimed

Lillekell

Gradeerimistornide pargi sissepääsu juures võtab sind vastu lillekell, mille sihverplaat on lillepeenar. Selle kavandas Zygmunt Hellwig. Gradeerimistornide park sai alguse 1875. aastal ja praeguse kuju sai aastatel 1907-1908 Franciszek Szaniori idee järgi. Siit ulatub see kuni gradeerimistornideni.

Gradeerimistorn IFoto Andrzej Otrębski, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons5
Vaatamisväärsus

Gradeerimistorn I

Tornid I ja II ehitati 19. sajandi 20. aastatel Saksist toodud Jakub Graffi projekti järgi. Torn I on 648 meetrit pikk ja peaaegu 16 meetrit kõrge. See seisab umbes 7 tuhandel maasse löödud tammepuust vaial ning selle seinad on täidetud laukaploomi okstega. Soolvesi nõrgub mööda oksi alla, aurustub tuules ja päikeses ning õhku jäävad jood, broom ja sool: tornide ümber tekib looduslik inhalatoorium. Tornide moderniseerimine lõpetati 2023. aastal.

Gradeerimistorn IIFoto Mona, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons6
Vaatamisväärsus

Gradeerimistorn II

Torn II on kõige pikem: see on 719 meetrit pikk ja seisab esimesega paralleelselt. Soolvesi ei voola korraga mööda kõiki torne, vaid läbib need järjest ja muutub iga korraga tihedamaks. Selles tornis on see kõige kontsentreeritum ja voolab siis torude kaudu soolakeetmiskotta. Seega pole tornid ainult inhalatoorium, vaid endiselt töötav soolatehas: tootmise teine etapp, mis toimub siin sama meetodiga juba ligi 200 aastat.

Gradeerimistorn IIIFoto Henryk Bielamowicz, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons7
Vaatamisväärsus

Gradeerimistorn III

Kõige lühem torn, 333 meetrit, ehitati juurde 1859. aastal kahe esimese suhtes viltu. See sulgeb põhja poolt nendevahelise ala, nii et kõik kolm moodustavad kokku umbes 1,7 kilomeetri pikkuse hobuseraua: see on Euroopa suurim puidust gradeerimistornide kompleks. Kõrval asub Ciechocineki looduskaitseala, kus soolasel pinnasel kasvavad mere äärest tuntud taimed, näiteks soolarohi ja rand-aster. Alates 2017. aastast on tornid ajaloomälestis ning 2026. aasta augustis allkirjastati taotlus kanda kompleks UNESCO nimekirja.

Kõik punktid (16)

Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.

Hoone / mälestis 5
Raudteejaam ★Siit alustad. Raudtee jõudis kuurorti 1867. aastal. Kivist jaamahoone ehitati Czesław Domaniewski projekti järgi aastatel 1901-1902, luksuslike ootesaalidega, mis olid jagatud klasside järgi. Sõja lõpus põletasid sakslased selle maha ja 1950. aasta taastamine muutis selle välimust. Rongid lõpetasid siin sõitmise 2011. aastal ja tulid tagasi alles 14. detsembril 2025, pärast neljateistaastast pausi.
Mineraalvee joogipaviljon ★Puidust joogipaviljon ehitati aastatel 1880-1881 Edward Cichocki projekti järgi. Selle kaunistatud, välja saetud lauad on niinimetatud šveitsi stiil, millest on sestpeale saanud Ciechocineki tunnusmärk: näed seda veel kontserdikarbil ja Suveteatris. Hoonel on puitpostidest karkass, mis on laudadega kaetud, ja idaküljel väike torn. Täna asuvad selles kontserdisaal ja kohvik.
SuveteaterPuidust Suveteater seisab siin alates 1891. aastast, 1901. aastal seda laiendati ja 1998. aastal restaureeriti. See on veel üks näide Ciechocineki šveitsi stiilist: pitsilised, välja saetud lauad viiludel ja sissepääsu ümber. Kuurordikülalised käisid siin hooajal etendustel ja kontsertidel.
KontserdikarpPuidust kontserdikarp püstitati pargi keskele 1909. aastal Paweł Feddersi projekti järgi Zakopane stiilis. Ümar võlv lava kohal peegeldab heli publiku poole, nii et orkester sai mängida ilma võimenditeta. Suvel toimuvad siin kontserdid ja festivalid, sealhulgas ooperi- ja operetifestivalid.
SoolakeetmiskodaSiin lõpeb soolvee teekond: keetmiskojas aurutatakse sellest vesi välja ja järele jääb sool. Keetmiskoda ehitati aastatel 1824-1830 Konstanty Leon Wolicki algatusel, kuid täistootmine käivitati alles 1832. aastal, sest takistuseks oli novembriülestõus. Neljast keetmiskoja hoonest on säilinud üks ja selles rippraudtee aastast 1905, mis vedas soola kuivatisse ja lattu. Kõrval tegutseb Soolakeetmiskoja ja Kuurordiravi Muuseum; kontrolli lahtiolekuaegu enne külastust.
Vaatamisväärsus 7
Grzybeki purskkaev, allikas number 11 ★Siit saab alguse Ciechocineki sool. Grzybek on soolveeallika number 11 pealisehitis; allikas on puuritud umbes 415 meetri sügavusele. Soolvesi purskab üles ja voolab üle kausi serva, peened piisad küllastavad õhku ning purskkaevu ümber hingad nagu mere ääres. Samast allikast voolab soolvesi torude kaudu gradeerimistornidesse: see on esimene kolmest soolatootmise etapist, mida jalutuskäigul näed.
Gradeerimistorn I ★Tornid I ja II ehitati 19. sajandi 20. aastatel Saksist toodud Jakub Graffi projekti järgi. Torn I on 648 meetrit pikk ja peaaegu 16 meetrit kõrge. See seisab umbes 7 tuhandel maasse löödud tammepuust vaial ning selle seinad on täidetud laukaploomi okstega. Soolvesi nõrgub mööda oksi alla, aurustub tuules ja päikeses ning õhku jäävad jood, broom ja sool: tornide ümber tekib looduslik inhalatoorium. Tornide moderniseerimine lõpetati 2023. aastal.
Gradeerimistorn II ★Torn II on kõige pikem: see on 719 meetrit pikk ja seisab esimesega paralleelselt. Soolvesi ei voola korraga mööda kõiki torne, vaid läbib need järjest ja muutub iga korraga tihedamaks. Selles tornis on see kõige kontsentreeritum ja voolab siis torude kaudu soolakeetmiskotta. Seega pole tornid ainult inhalatoorium, vaid endiselt töötav soolatehas: tootmise teine etapp, mis toimub siin sama meetodiga juba ligi 200 aastat.
Gradeerimistorn III ★Kõige lühem torn, 333 meetrit, ehitati juurde 1859. aastal kahe esimese suhtes viltu. See sulgeb põhja poolt nendevahelise ala, nii et kõik kolm moodustavad kokku umbes 1,7 kilomeetri pikkuse hobuseraua: see on Euroopa suurim puidust gradeerimistornide kompleks. Kõrval asub Ciechocineki looduskaitseala, kus soolasel pinnasel kasvavad mere äärest tuntud taimed, näiteks soolarohi ja rand-aster. Alates 2017. aastast on tornid ajaloomälestis ning 2026. aasta augustis allkirjastati taotlus kanda kompleks UNESCO nimekirja.
Purskkaev Hans ja GretePurskkaev vendade Grimmide muinasjutu kangelaste Hansu ja Grete kujukestega on üks Kuurordipargi endise arhitektuuri kaunistusi ja on kantud mälestiste registrisse. Hea koht lühikeseks puhkuseks, enne kui lähed gradeerimistornide poole.
Stanisław Staszici mälestusmärkGradeerimistornide pargi keskel seisab Stanisław Staszici mälestusmärk. See Poola Kuningriigi õpetlane ja riigitegelane hoolitses mäenduse ja tööstuse arengu eest ning tema algatusel asutati Kielcesse mäekool, kus õpetas Jakub Graff, hilisem Ciechocineki gradeerimistornide projekteerija. Mälestusmärgi taga paistab juba esimene neist.
Jakub Graffi mälestusmärk ja allikas number 17See mälestusmärk on pühendatud Jakub Graffile, Kielce Mäeakadeemia professorile, kes projekteeris Ciechocineki gradeerimistornid. Kõrval seisab soolveehaarde number 17 puidust kate. Tornide vahel on säilinud ka vanad hooned soolvee pumpamiseks ja edasijuhtimiseks. Kunagi pumpasid seda aurumasinad ja tuulikud, täna teevad seda elektripumbad, kuid kõik muu töötab nagu 19. sajandil. Hobuseraua sügavuses, aia taga, seisavad 1932. aasta modernistliku soolveebasseini varemed; bassein suleti 2001. aastal ja alates 2025. aastast kuulub see vojevoodkonna omavalitsusele, mis lubab selle taastada.
Taimed 2
Lillekell ★Gradeerimistornide pargi sissepääsu juures võtab sind vastu lillekell, mille sihverplaat on lillepeenar. Selle kavandas Zygmunt Hellwig. Gradeerimistornide park sai alguse 1875. aastal ja praeguse kuju sai aastatel 1907-1908 Franciszek Szaniori idee järgi. Siit ulatub see kuni gradeerimistornideni.
KuurordiparkKuurordipark rajati aastatel 1872-1875 maastikustiilis Hipolit Cybulski projekti järgi. See on Ciechocineki suurim park. Lisaks vahtratele, tammedele, pärnadele ja kuuskedele kasvavad siin teiste mandrite puud: kanada kohvipuu, hõlmikpuu, kaukaasia tiibpähklipuu ja tulbipuu. Loodusmälestis on 22 meetri kõrgune harilik tamm. Läbi pargi jõuad soolakeetmiskojani ja siis lähed tagasi gradeerimistornide poole.
Tualetid / kassad / parkla 2
Avalik tualett 1
Avalik tualett 2
CiechocinekLaadi Turi alla