Foto Dawid Galus, CC BY-SA 3.0 pl, Wikimedia Commons
VanalinnToruń, Kujawy-Pomorze vojevoodkond, Poola

Toruńi vanalinn: mida vaadata, kaart ja külastusmarsruut

Toruńi vanalinn. Turi rakenduses näitab sama kaart sinu asukohta, juhatab punktist punkti ja laseb nähtud kohti märkida.

24punkti vaatamiseks
13soovitatud marsruudil
u 3 hkülastust

Enne reisi

u 3 hrahulikus tempos, pausidega
4tualetid kaardil
tasuta sissepääsmuuseumidel ja tornidel on eraldi piletid
Jalutuskäik algab vanalinna turuplatsilt, ja kui oled juba vanalinnas, juhatab Turi sind lähimast punktist. Kogu marsruut on umbes 4 km pikkune ring, mis lõpeb Koperniku maja juures, 200 m kaugusel algusest. Tänavad on munakivised, lapsevanker pääseb läbi, kuid kohati raputab. Tänavatel jalutamiseks pole piletit vaja, aga linnuse varemetel, muuseumidel, raekoja tornil ja planetaariumil on eraldi piletid. Tualetid on vanalinna turuplatsi juures, linnuse varemete juures, uuslinna turuplatsil ja Viltuse torni lähedal.
  • Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
  • Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
  • Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.

Toruńi vanalinn Turi rakenduses

Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.

Laadi Androidile

Koha kaart

Sama kaart mis rakenduses. Puuduta punkti, et näha fotot ja kirjeldust; Turis näed kaardil ka iseennast.

Kaart: Toruńi vanalinn
1soovitatud, marsruudi järjekorrasülejäänud punktidWCtualetid, söök, kassad

Kaart: OpenStreetMap (ODbL). Kirjeldused ja fotod: Turi ja Wikimedia Commons. Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.

Tasub vaadata

Toruńi keskaegne linnaansambel on alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Selle moodustavad kaks endist linna: vanalinn, mis rajati 1233. aastal, ja uuslinn aastast 1264, ning nende vahel on ordulinnuse varemed; linnuse lammutasid linnakodanikud 1454. aastal. Jalutuskäigul näed gooti stiilis raekoda, maja, kus sündis Nikolaus Kopernik, viltust torni, väravaid Visla-äärses linnamüüris ja purskkaevu parvemehega, kes viiulit mängides konnade nuhtluse linnast välja viis. Lapsed otsivad teel koerakest Filuśi, eeslit ja konni, ning magusaks lõpuks on Toruńi piparkoogimuuseum.

Nikolaus Koperniku mälestusmärkFoto Pudelek, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons1
Vaatamisväärsus

Nikolaus Koperniku mälestusmärk

Toruńis sündinud suure astronoomi mälestusmärk avati 25. oktoobril 1853. Selle valmistas Berliini skulptor Christian Friedrich Tieck. Koperniku käes on armillaarsfäär ehk rõngastest taevamudel. Ladinakeelne kiri postamendil ütleb, et toruńlane Nikolaus Kopernik pani liikuma Maa ning peatas Päikese ja taeva. Küsi lastelt, mida tähendab, et Maa tiirleb ümber Päikese.

Vanalinna raekodaFoto Krzysztof Golik, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons2
Hoone / mälestis

Vanalinna raekoda

Toruń hakkas seda raekoda ehitama 1391. aastal, ehitusloa sai linn aga kaks aastat hiljem. Ühe katuse all olid siin kaupmeeste poed, linnavolikogu ja kohus, mida keskaegses Euroopas juhtus harva. Kõige vanem on torn: see seisab alates 1274. aastast, 1385. aastal seda kõrgendati ja sinna riputati kell. 16. ja 17. sajandi vahetusel ehitati juurde nurgatornikesed ja kaunistatud viilud, 1703. aastal aga põles hoone Rootsi piiramise ajal. Täna asub siin ringkonnamuuseum ning torni terrassilt paistab kogu vanalinn ja Visla.

Parvemehe purskkaevFoto Avi1111 dr. avishai teicher, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons3
Vaatamisväärsus

Parvemehe purskkaev

Legend räägib, et kord tabas Toruńi konnade nuhtlus. Linna vabastas alles noor parvemees, kes mängis viiulil nii ilusasti, et konnad läksid talle järele kaugele linnaväravate taha. Parvemehe kuju valmistas Toruńis sündinud Georg Wolf ja see avati 1914. aastal; selles kohas seisab see alates 1983. aastast. Loe kokku messingist konnad purskkaevu piirdel: neid on kaheksa ja igaühest pritsib vett.

Neitsi Maarja taevaminemise kirikFoto Kapitel, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons4
Hoone / mälestis

Neitsi Maarja taevaminemise kirik

Gooti stiilis kiriku ehitasid frantsiskaanid, kes saabusid Toruńi 1239. aastal. Kirikul pole torni, kuid selle sisemus on väga kõrge ja kaetud tähtvõlvidega. Peaaegu kaks sajandit, aastatel 1557-1724, palvetasid siin protestandid. Kooriruumi juures seisab kuningas Sigismund III Vaasa õe Anna Vaasa must-valge mausoleum aastast 1636.

PlanetaariumFoto DerHexer, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons5
Hoone / mälestis

Planetaarium

Ümar sakmelise ülaosaga tellishoone näeb välja nagu kaitsetorn, kuid tegelikult on see endine gaasihoidla aastast 1860. Alates 1994. aastast tegutseb selles planetaarium: kupli all näidatakse taevast tähtede ja planeetidega. See on üks Toruńi külastatumaid paiku, 2022. aastal käis siin üle 290 tuhande inimese. Seanss kestab kauem kui see peatus ja pileteid tasub varem broneerida.

Filuśi mälestusmärkFoto Makary, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons6
Vaatamisväärsus

Filuśi mälestusmärk

Väike kõvakübaraga koer ootab oma peremeest laterna juures, mille vastu on toetatud vihmavari. See on Filuś, Zbigniew Lengreni koomiksi kangelane; koomiks ilmus üle poole sajandi nädalalehes „Przekrój”. Zbigniew Mikielewiczi skulptuur avati 2. veebruaril 2005, Lengreni sünnipäeval, kes elas Toruńis. Otsi üles koera omaniku, professor Filuteki vihmavari.

EeselFoto Lestat (Jan Mehlich), CC BY-SA 2.5, Wikimedia Commons7
Vaatamisväärsus

Eesel

Metallist eesel turuplatsi nurgal Szeroka tänava juures meenutab vana karistust linna sõduritele. Väikeste eksimuste eest pandi nad istuma terava, rauaga kaetud seljaga puueeslile ja jalgade külge seoti raskused. Karistus tegi haiget, kuid ennekõike oli see häbi, sest kogu tänav vaatas pealt. Täna on see üks laste lemmikkohti pildistamiseks.

Szeroka tänavFoto Ola Zaparucha, CC BY-SA 3.0 pl, Wikimedia Commons8
Vaatamisväärsus

Szeroka tänav

Vanalinna peamine kaubandustänav ühendab vanalinna turuplatsi uuslinnaga. Selle ääres seisavad vanad kodanikumajad kohvikute ja poodidega, nende seas ka Toruńi piparkoogipoed. See on hea koht, kus osta mälestuseks piparkook ja rahulikult turuplatsile tagasi jalutada.

Toruńi piparkoogimuuseumFoto Mateuszgdynia, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons9
Hoone / mälestis

Toruńi piparkoogimuuseum

Toruńi piparkoogid on tuntud keskajast saadik, esimene teade neist pärineb aastast 1380. Muuseum avati 2015. aastal Gustav Weese endises piparkoogivabrikus Strumykowa tänaval. Näed vanu puust vorme, masinaid ja seda, kuidas piparkooke vanasti küpsetati. Sissepääs on tasuline; eraldi, Rabiańska tänaval, tegutseb Elav piparkoogimuuseum küpsetamise töötubadega.

Ordulinnuse varemedFoto Dawid Galus, CC BY-SA 3.0 pl, Wikimedia Commons10
Vaatamisväärsus

Ordulinnuse varemed

Saksa ordu rüütlid hakkasid siia linnust ehitama umbes 1236. aastal. 1454. aasta veebruaris tõusid linnakodanikud ordu vastu üles, vallutasid linnuse ja lammutasid selle, millega algas Kolmeteistaastane sõda. Kõige paremini on säilinud dansker ehk vallikraavi kohale ulatuv käimlatorn. Varemetes ja keldrites saab ringi käia ning lastele meeldib otsida neist endiste kambrite jälgi.

Pühade Johannese katedraalFoto Kapitel, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons11
Hoone / mälestis

Pühade Johannese katedraal

Vanalinna suurim kirik ja linnakodanike endine kogudusekirik. Tornis ripub kell Tuba Dei ehk Jumala pasun, mis valati 16. sajandi alguses; 1703. aastal tahtsid rootslased selle ära röövida, kuid linn maksis lunaraha. Sees seisab ristimiskivi, mille juures pärimuse järgi ristiti Nikolaus Kopernik, ja seina sisse on maetud kuningas Jan I Olbrachti süda; kuningas suri Toruńis 1501. aastal. Katedraaliks on kirik olnud alates 1992. aastast.

Viltune tornFoto Zorro2212, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons12
Hoone / mälestis

Viltune torn

See 14. sajandist pärit linnamüüri torn on 15 meetrit kõrge ja selle tipp kaldub vertikaalist kõrvale peaaegu poolteist meetrit. Tõenäoliselt kaldus see juba keskajal, kui liivane pinnas vajus, kuid legend räägib, et selle ehitas karistuseks ordurüütel, kes oli murdnud oma vanne. 18. sajandil oli siin naistevangla. Proovi toetada selg vastu selle seina: kombe järgi suudab tasakaalu hoida ainult see, kelle patud on kergemad kui tollel rüütlil.

Nikolaus Koperniku majaFoto Dawid Galus, CC BY-SA 3.0 pl, Wikimedia Commons13
Hoone / mälestis

Nikolaus Koperniku maja

Kahes gooti stiilis majas Kopernika tänav 15 ja 17 tegutseb muuseum, mis on pühendatud astronoomile, kes sündis Toruńis 1473. aastal. Ajaloolased vaidlevad siiani, kummas majas ta täpselt ilmale tuli. Sees näed, milline nägi välja rikka kaupmehe kodu, samuti instrumente ja vanu astronoomiaraamatuid. Muuseum on ringkonnamuuseumi filiaal, sissepääs on tasuline.

Kõik punktid (29)

Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.

Vaatamisväärsus 8
Nikolaus Koperniku mälestusmärk ★Toruńis sündinud suure astronoomi mälestusmärk avati 25. oktoobril 1853. Selle valmistas Berliini skulptor Christian Friedrich Tieck. Koperniku käes on armillaarsfäär ehk rõngastest taevamudel. Ladinakeelne kiri postamendil ütleb, et toruńlane Nikolaus Kopernik pani liikuma Maa ning peatas Päikese ja taeva. Küsi lastelt, mida tähendab, et Maa tiirleb ümber Päikese.
Parvemehe purskkaev ★Legend räägib, et kord tabas Toruńi konnade nuhtlus. Linna vabastas alles noor parvemees, kes mängis viiulil nii ilusasti, et konnad läksid talle järele kaugele linnaväravate taha. Parvemehe kuju valmistas Toruńis sündinud Georg Wolf ja see avati 1914. aastal; selles kohas seisab see alates 1983. aastast. Loe kokku messingist konnad purskkaevu piirdel: neid on kaheksa ja igaühest pritsib vett.
Filuśi mälestusmärk ★Väike kõvakübaraga koer ootab oma peremeest laterna juures, mille vastu on toetatud vihmavari. See on Filuś, Zbigniew Lengreni koomiksi kangelane; koomiks ilmus üle poole sajandi nädalalehes „Przekrój”. Zbigniew Mikielewiczi skulptuur avati 2. veebruaril 2005, Lengreni sünnipäeval, kes elas Toruńis. Otsi üles koera omaniku, professor Filuteki vihmavari.
Eesel ★Metallist eesel turuplatsi nurgal Szeroka tänava juures meenutab vana karistust linna sõduritele. Väikeste eksimuste eest pandi nad istuma terava, rauaga kaetud seljaga puueeslile ja jalgade külge seoti raskused. Karistus tegi haiget, kuid ennekõike oli see häbi, sest kogu tänav vaatas pealt. Täna on see üks laste lemmikkohti pildistamiseks.
Szeroka tänav ★Vanalinna peamine kaubandustänav ühendab vanalinna turuplatsi uuslinnaga. Selle ääres seisavad vanad kodanikumajad kohvikute ja poodidega, nende seas ka Toruńi piparkoogipoed. See on hea koht, kus osta mälestuseks piparkook ja rahulikult turuplatsile tagasi jalutada.
Ordulinnuse varemed ★Saksa ordu rüütlid hakkasid siia linnust ehitama umbes 1236. aastal. 1454. aasta veebruaris tõusid linnakodanikud ordu vastu üles, vallutasid linnuse ja lammutasid selle, millega algas Kolmeteistaastane sõda. Kõige paremini on säilinud dansker ehk vallikraavi kohale ulatuv käimlatorn. Varemetes ja keldrites saab ringi käia ning lastele meeldib otsida neist endiste kambrite jälgi.
Uuslinna turuplatsToruń on tegelikult kaks linna: vanalinn, rajatud 1233. aastal, ja uuslinn, rajatud 1264. aastal. See on uuslinna turuplats, ruudukujuline väljak, mille külg on umbes 95 meetrit. Peaaegu kakssada aastat olid linnadel eraldi võimud ja nad võistlesid omavahel, ühinedes alles 1454. aastal. Täna on see turuplats vanalinna omast rahulikum ja sobib hästi lühikeseks puhkuseks.
Philadelphia bulvarLai jalakäijate promenaad Visla kaldal kulgeb mööda keskaegset linnamüüri. Nimi tuleb Philadelphiast, Toruńi sõpruslinnast. Keskajal oli siin sadam, kuhu saabusid kaubalaevad. Bulvarilt avaneb parim vaade vanalinna panoraamile, sellele samale, mida tunned postkaartidelt.
Hoone / mälestis 16
Vanalinna raekoda ★Toruń hakkas seda raekoda ehitama 1391. aastal, ehitusloa sai linn aga kaks aastat hiljem. Ühe katuse all olid siin kaupmeeste poed, linnavolikogu ja kohus, mida keskaegses Euroopas juhtus harva. Kõige vanem on torn: see seisab alates 1274. aastast, 1385. aastal seda kõrgendati ja sinna riputati kell. 16. ja 17. sajandi vahetusel ehitati juurde nurgatornikesed ja kaunistatud viilud, 1703. aastal aga põles hoone Rootsi piiramise ajal. Täna asub siin ringkonnamuuseum ning torni terrassilt paistab kogu vanalinn ja Visla.
Neitsi Maarja taevaminemise kirik ★Gooti stiilis kiriku ehitasid frantsiskaanid, kes saabusid Toruńi 1239. aastal. Kirikul pole torni, kuid selle sisemus on väga kõrge ja kaetud tähtvõlvidega. Peaaegu kaks sajandit, aastatel 1557-1724, palvetasid siin protestandid. Kooriruumi juures seisab kuningas Sigismund III Vaasa õe Anna Vaasa must-valge mausoleum aastast 1636.
Planetaarium ★Ümar sakmelise ülaosaga tellishoone näeb välja nagu kaitsetorn, kuid tegelikult on see endine gaasihoidla aastast 1860. Alates 1994. aastast tegutseb selles planetaarium: kupli all näidatakse taevast tähtede ja planeetidega. See on üks Toruńi külastatumaid paiku, 2022. aastal käis siin üle 290 tuhande inimese. Seanss kestab kauem kui see peatus ja pileteid tasub varem broneerida.
Toruńi piparkoogimuuseum ★Toruńi piparkoogid on tuntud keskajast saadik, esimene teade neist pärineb aastast 1380. Muuseum avati 2015. aastal Gustav Weese endises piparkoogivabrikus Strumykowa tänaval. Näed vanu puust vorme, masinaid ja seda, kuidas piparkooke vanasti küpsetati. Sissepääs on tasuline; eraldi, Rabiańska tänaval, tegutseb Elav piparkoogimuuseum küpsetamise töötubadega.
Pühade Johannese katedraal ★Vanalinna suurim kirik ja linnakodanike endine kogudusekirik. Tornis ripub kell Tuba Dei ehk Jumala pasun, mis valati 16. sajandi alguses; 1703. aastal tahtsid rootslased selle ära röövida, kuid linn maksis lunaraha. Sees seisab ristimiskivi, mille juures pärimuse järgi ristiti Nikolaus Kopernik, ja seina sisse on maetud kuningas Jan I Olbrachti süda; kuningas suri Toruńis 1501. aastal. Katedraaliks on kirik olnud alates 1992. aastast.
Viltune torn ★See 14. sajandist pärit linnamüüri torn on 15 meetrit kõrge ja selle tipp kaldub vertikaalist kõrvale peaaegu poolteist meetrit. Tõenäoliselt kaldus see juba keskajal, kui liivane pinnas vajus, kuid legend räägib, et selle ehitas karistuseks ordurüütel, kes oli murdnud oma vanne. 18. sajandil oli siin naistevangla. Proovi toetada selg vastu selle seina: kombe järgi suudab tasakaalu hoida ainult see, kelle patud on kergemad kui tollel rüütlil.
Nikolaus Koperniku maja ★Kahes gooti stiilis majas Kopernika tänav 15 ja 17 tegutseb muuseum, mis on pühendatud astronoomile, kes sündis Toruńis 1473. aastal. Ajaloolased vaidlevad siiani, kummas majas ta täpselt ilmale tuli. Sees näed, milline nägi välja rikka kaupmehe kodu, samuti instrumente ja vanu astronoomiaraamatuid. Muuseum on ringkonnamuuseumi filiaal, sissepääs on tasuline.
Artuse hoovKeskajal kogunesid Artuse hoovis Püha Jüri vennaskonna rikkad kaupmehed, hiljem pidasid siin istungeid seimid. Esimene hoone seisis selles kohas juba umbes 1385. aastal. Praegune, rikkalikult kaunistatud tellisfassaadiga hoone ehitati aastatel 1889-1891. Täna on see kultuurikeskus kontsertide ja etendustega.
Püha Vaimu kirikBarokne heleda torniga kirik seisab turuplatsi läänepoolses hooneterivis. Selle ehitasid Toruńi protestandid, kui nad pidid pärast Toruńi rahutusi 1724. aastal Maarja kiriku ära andma; kirik pühitseti 1756. aastal. Torn ehitati juurde alles aastatel 1897-1899. Alates 1945. aastast hoolitsevad selle eest jesuiidid ja see on üliõpilaskirik.
Maja Tähe allMajal aadressil Rynek Staromiejski 35 on keskaegsed juured, kuid selle kuulus fassaad pärineb 17. sajandi lõpust. Seda katavad puuviljadest ja lehtedest stukkvanikud ning tipus särab kuldne täht, millest tuleb maja nimi. Sees on säilinud puidust keerdtrepp Minerva kujuga. Alates 1970. aastast tegutseb siin Kaug-Ida kunsti muuseum.
Monstrantsi tornAinus kaheksanurkne torn Toruńi linnamüüris, ehitatud 15. sajandi keskel. Selle seinad on kohati kuni kahe ja poole meetri paksused. Nime on torn saanud oma kuju järgi, mis meenutas monstrantsi. See seisab Podmurna tänaval, mis kulgeb mööda endist linnamüüri.
Püha Jaakobi kirikUuslinna endine kogudusekirik, mille ehitamist alustati 1309. aastal. Kooriruumi välisseinu kaunistavad rikkalikud tellistest kaunistused ning torni iseloomulik kahekordne katus ehitati pärast tulekahju 1455. aastal. Kirik ei ole suunatud täpselt itta, sest see pidi mahtuma tänavate võrgustikku. Käi sellele ring peale ja otsi kooriruumi juurest keraamilist kirja.
SillaväravNoorim kolmest säilinud väravast Visla poolel. Selle ehitas 1432. aastal meister Hans Gotland. 15. sajandi lõpus ehitati siit üle Visla puusild, mis püsis 19. sajandini, ja selle järgi sai värav oma nime.
Eskenite majaGooti stiilis maja 14. sajandist, mille ostis 1518. aastal rikkast kaupmehesuguvõsast pärit Franciszek Esken. Kaunistatud renessansiportaal lisati umbes 1590. aastal. 19. sajandil ehitati maja ümber viljaaidaks, sellest ka väikeste akende read. Täna tegutseb siin Toruńi ajaloo muuseum.
Meremeeste väravVärav viis Visla-äärsest sadamast otse turuplatsile. See valmis 13. sajandi lõpu ja 14. sajandi keskpaiga vahel. Siitkaudu sõitsid linna Poola kuningad, seepärast algab siit Kuninglik tee, mis kulgeb mööda Żeglarska tänavat. Läbi värava näed Vislat nagu pildiraamis.
KloostriväravÜks kolmest säilinud väravast Visla-poolses linnamüüris. See ehitati 14. sajandi esimesel poolel ja umbes 1420. aastal ehitati sellele peale. Nime sai värav lähedal asunud benediktiinlaste nunnakloostri järgi. Vaata välimist teravkaarset nišši Visla poolel: selles peitus langevõre, mis lasti vaenlase eest alla.
Tualetid / kassad / parkla 5
TurismiinfoTurismiinfopunkt Szeroka tänav 43. Siit saad kaardi ning saad küsida muuseumide lahtiolekuaegade ja raekoja torni piletite kohta.
Avalik tualett 1
Avalik tualett 2
Avalik tualett 3
Avalik tualett 4
Toruńi vanalinnLaadi Turi alla