Vanalinna raekoda ★Toruń hakkas seda raekoda ehitama 1391. aastal, ehitusloa sai linn aga kaks aastat hiljem. Ühe katuse all olid siin kaupmeeste poed, linnavolikogu ja kohus, mida keskaegses Euroopas juhtus harva. Kõige vanem on torn: see seisab alates 1274. aastast, 1385. aastal seda kõrgendati ja sinna riputati kell. 16. ja 17. sajandi vahetusel ehitati juurde nurgatornikesed ja kaunistatud viilud, 1703. aastal aga põles hoone Rootsi piiramise ajal. Täna asub siin ringkonnamuuseum ning torni terrassilt paistab kogu vanalinn ja Visla.
Neitsi Maarja taevaminemise kirik ★Gooti stiilis kiriku ehitasid frantsiskaanid, kes saabusid Toruńi 1239. aastal. Kirikul pole torni, kuid selle sisemus on väga kõrge ja kaetud tähtvõlvidega. Peaaegu kaks sajandit, aastatel 1557-1724, palvetasid siin protestandid. Kooriruumi juures seisab kuningas Sigismund III Vaasa õe Anna Vaasa must-valge mausoleum aastast 1636.
Planetaarium ★Ümar sakmelise ülaosaga tellishoone näeb välja nagu kaitsetorn, kuid tegelikult on see endine gaasihoidla aastast 1860. Alates 1994. aastast tegutseb selles planetaarium: kupli all näidatakse taevast tähtede ja planeetidega. See on üks Toruńi külastatumaid paiku, 2022. aastal käis siin üle 290 tuhande inimese. Seanss kestab kauem kui see peatus ja pileteid tasub varem broneerida.
Toruńi piparkoogimuuseum ★Toruńi piparkoogid on tuntud keskajast saadik, esimene teade neist pärineb aastast 1380. Muuseum avati 2015. aastal Gustav Weese endises piparkoogivabrikus Strumykowa tänaval. Näed vanu puust vorme, masinaid ja seda, kuidas piparkooke vanasti küpsetati. Sissepääs on tasuline; eraldi, Rabiańska tänaval, tegutseb Elav piparkoogimuuseum küpsetamise töötubadega.
Pühade Johannese katedraal ★Vanalinna suurim kirik ja linnakodanike endine kogudusekirik. Tornis ripub kell Tuba Dei ehk Jumala pasun, mis valati 16. sajandi alguses; 1703. aastal tahtsid rootslased selle ära röövida, kuid linn maksis lunaraha. Sees seisab ristimiskivi, mille juures pärimuse järgi ristiti Nikolaus Kopernik, ja seina sisse on maetud kuningas Jan I Olbrachti süda; kuningas suri Toruńis 1501. aastal. Katedraaliks on kirik olnud alates 1992. aastast.
Viltune torn ★See 14. sajandist pärit linnamüüri torn on 15 meetrit kõrge ja selle tipp kaldub vertikaalist kõrvale peaaegu poolteist meetrit. Tõenäoliselt kaldus see juba keskajal, kui liivane pinnas vajus, kuid legend räägib, et selle ehitas karistuseks ordurüütel, kes oli murdnud oma vanne. 18. sajandil oli siin naistevangla. Proovi toetada selg vastu selle seina: kombe järgi suudab tasakaalu hoida ainult see, kelle patud on kergemad kui tollel rüütlil.
Nikolaus Koperniku maja ★Kahes gooti stiilis majas Kopernika tänav 15 ja 17 tegutseb muuseum, mis on pühendatud astronoomile, kes sündis Toruńis 1473. aastal. Ajaloolased vaidlevad siiani, kummas majas ta täpselt ilmale tuli. Sees näed, milline nägi välja rikka kaupmehe kodu, samuti instrumente ja vanu astronoomiaraamatuid. Muuseum on ringkonnamuuseumi filiaal, sissepääs on tasuline.
Artuse hoovKeskajal kogunesid Artuse hoovis Püha Jüri vennaskonna rikkad kaupmehed, hiljem pidasid siin istungeid seimid. Esimene hoone seisis selles kohas juba umbes 1385. aastal. Praegune, rikkalikult kaunistatud tellisfassaadiga hoone ehitati aastatel 1889-1891. Täna on see kultuurikeskus kontsertide ja etendustega.
Püha Vaimu kirikBarokne heleda torniga kirik seisab turuplatsi läänepoolses hooneterivis. Selle ehitasid Toruńi protestandid, kui nad pidid pärast Toruńi rahutusi 1724. aastal Maarja kiriku ära andma; kirik pühitseti 1756. aastal. Torn ehitati juurde alles aastatel 1897-1899. Alates 1945. aastast hoolitsevad selle eest jesuiidid ja see on üliõpilaskirik.
Maja Tähe allMajal aadressil Rynek Staromiejski 35 on keskaegsed juured, kuid selle kuulus fassaad pärineb 17. sajandi lõpust. Seda katavad puuviljadest ja lehtedest stukkvanikud ning tipus särab kuldne täht, millest tuleb maja nimi. Sees on säilinud puidust keerdtrepp Minerva kujuga. Alates 1970. aastast tegutseb siin Kaug-Ida kunsti muuseum.
Monstrantsi tornAinus kaheksanurkne torn Toruńi linnamüüris, ehitatud 15. sajandi keskel. Selle seinad on kohati kuni kahe ja poole meetri paksused. Nime on torn saanud oma kuju järgi, mis meenutas monstrantsi. See seisab Podmurna tänaval, mis kulgeb mööda endist linnamüüri.
Püha Jaakobi kirikUuslinna endine kogudusekirik, mille ehitamist alustati 1309. aastal. Kooriruumi välisseinu kaunistavad rikkalikud tellistest kaunistused ning torni iseloomulik kahekordne katus ehitati pärast tulekahju 1455. aastal. Kirik ei ole suunatud täpselt itta, sest see pidi mahtuma tänavate võrgustikku. Käi sellele ring peale ja otsi kooriruumi juurest keraamilist kirja.
SillaväravNoorim kolmest säilinud väravast Visla poolel. Selle ehitas 1432. aastal meister Hans Gotland. 15. sajandi lõpus ehitati siit üle Visla puusild, mis püsis 19. sajandini, ja selle järgi sai värav oma nime.
Eskenite majaGooti stiilis maja 14. sajandist, mille ostis 1518. aastal rikkast kaupmehesuguvõsast pärit Franciszek Esken. Kaunistatud renessansiportaal lisati umbes 1590. aastal. 19. sajandil ehitati maja ümber viljaaidaks, sellest ka väikeste akende read. Täna tegutseb siin Toruńi ajaloo muuseum.
Meremeeste väravVärav viis Visla-äärsest sadamast otse turuplatsile. See valmis 13. sajandi lõpu ja 14. sajandi keskpaiga vahel. Siitkaudu sõitsid linna Poola kuningad, seepärast algab siit Kuninglik tee, mis kulgeb mööda Żeglarska tänavat. Läbi värava näed Vislat nagu pildiraamis.
KloostriväravÜks kolmest säilinud väravast Visla-poolses linnamüüris. See ehitati 14. sajandi esimesel poolel ja umbes 1420. aastal ehitati sellele peale. Nime sai värav lähedal asunud benediktiinlaste nunnakloostri järgi. Vaata välimist teravkaarset nišši Visla poolel: selles peitus langevõre, mis lasti vaenlase eest alla.