Alpi kaljukitsed ★Alpi kaljukitsed on loomaaia plaanil number 1, Steinbocki kassa juures, mille kaudu pääseb sisse Hellbrunni lossi pargi poolt. Isased kaaluvad kuni 100 kilogrammi, emased kuni 40 ja nad elavad 15-18 aastat. Nad söövad alpiniitude kõrrelisi ja rohttaimi, kuid näksivad meelsasti ka põõsaid ja puude võrseid. Aedik ehitati 2012. aastal ümber nii, et loomi saaks vaadata lähedalt.
Ahmid ★Hellbrunner Bergi mäe järsu nõlva all elab ahmipaar, Järvi ja Logan. Ahm kuulub kärplaste sugukonda, on turjast kuni 45 sentimeetrit kõrge ja kaalub kuni 30 kilogrammi. Ta elab taigas ja tundras ümber põhjapooluse. Suvel sööb ta peamiselt raipeid, mune ja marju, talvel aga jahib valgejäneseid, hiiri ja rabapüüsid, vahel isegi põhjapõtru ja noori põtru.
Pruunkarud ★Pruunkarude aedik avati 1990. aastal Hellbrunner Bergi mäe nõlval ja seal elab teiste seas Losa. Kuigi karud kuuluvad kiskjate hulka, söövad nad peamiselt taimi ja ainult vahel kala, liha või raipeid. Isased kaaluvad isegi 550 kilogrammi, kuid jooksevad sellegipoolest kiiresti ja ujuvad hästi. Talvel jäävad karud ka siin loomaaias mitmeks kuuks magama, nii et siis ei pruugi sa neid näha.
Paitamisaedik ★Aedikus Arche elavad peamiselt haruldased ja ohustatud koduloomatõud, teiste seas kääbuskitsed, minisead, kanad ja jaapani vutid. Siin võid loomi paitada, kuid sööta tohib neid ainult loomaaia kassast ostetud erisöödaga. Kõrval kulgeb Mesilaste rada (Bienenweg), mille ääres elavad meemesilased.
Väikesed pandad ★Loomaaia poe kõrval elavad väikesed pandad Haku ja Xia. Nad pärinevad Himaalaja mägi- ja bambusmetsadest, kus elavad isegi 4500 meetri kõrgusel. Nad söövad peamiselt bambust, aga ka juuri, puuvilju, marju ja pähkleid ning kaaluvad kõige rohkem 6 kilogrammi. Nende aedik ehitati ümber aastatel 2013-2015 ja väike panda on ohustatud liik.
Polaarhundid ★Polaarhundid, näiteks Isegrim ja Nura, pärinevad Põhja-Ameerika põhjaosast ja Gröönimaalt. Arktikas langeb temperatuur kuni miinus 60 kraadini ja tuul puhub isegi 200 kilomeetrit tunnis. Külma eest kaitsevad neid tihe karv, tihke kehaehitus ja lühikesed kõrvad, suured käpad aga aitavad käia jääl ja lumel. Kari hoiab kokku veelgi tugevamini kui teistel huntidel ja koosneb tavaliselt 7-10 loomast.
Valgekäe-gibonid ★Gibonide maja ehitati uuesti aastatel 2013-2015. Valgekäe-gibonid Maya, Samuk ja Yuki liiguvad kätel oksalt oksale kiirusega umbes 50 kilomeetrit tunnis ja suudavad lennata üle 10 meetri. Kui nad hakkavad oma duetti laulma, on neid raske mitte kuulda: nii hoiatavad nad teisi gibone, et need nende territooriumile ei tuleks. Vaata ka üles, sest gibonide aedikust paistab Hellbrunner Bergi mäe järsk kaljusein.
Raisakotkaste nõlv ★Binturongide vastas tõuseb nõlv kuni Hellbrunner Bergi mäe kaljudeni. Sellel Raisakotkaste nõlval (Geierhang) on söögilaud vabalt lendavatele kaeluskotkastele: nende koloonia rajas siia 1966. aastal Heinrich Windischbauer. Tänapäeval lendab siia regulaarselt 3 vaba raisakotkast ning 2022. aastal avati siin aedik raisakotkastele, kes ei suuda lennata. 2024. aasta suvel saabus 6 emaslindu Lõuna-Hispaaniast ning kaeluskotka tiibade siruulatus on umbes 2,8 meetrit.
Lõuna-Ameerika tapiirid ★Lõuna-Ameerika tapiirid, näiteks Nola ja Miguel, elavad loomaaias alates 2011. aastast ning loomaaed osaleb nende Euroopa aretusprogrammis. Tapiirid kuuluvad vanimate siiani elavate imetajate sugukondade hulka: nad on olemas olnud 50 miljonit aastat ning nende lähimad sugulased on ninasarvikud ja hobused. Nad ujuvad ja sukelduvad suurepäraselt, jooksevad kuni 35 kilomeetrit tunnis ning haaravad toitu osava lontsuga.
Jaaguarid ★Jaaguarite maja ja Lõuna-Ameerika kiskjate aedikud uuendati 2013. aastal ning jaaguarite majas elavad ka boad ja kaimanid. Jaaguaritel Lucky Limari, Maira ja Morena on nii tugev hammustus, et nad suudavad läbi hammustada suure kilpkonna kilbi, ja nad ujuvad suurepäraselt. Musti jaaguare kutsutakse pantriteks, kuid isegi nende karvkattel on näha iseloomulikud laigud.
Irbised ★Irbised ehk lumeleopardid elavad endiste kiskjaaedikute reas, otse puuma kõrval. Kohalikud Kesk-Aasias kutsuvad neid mägede vaimudeks. Nad elavad 2700-5000 meetri kõrgusel ja peavad vastu pakasele kuni miinus 40 kraadi. Väga pikk saba aitab neil hoida tasakaalu isegi kuni 15 meetri pikkustel hüpetel ning magades mähivad nad end sellesse nagu salli.
Valged ninasarvikud ★Valgete ninasarvikute savann on üle hektari suur ja loomaaia suurim aedik. Siin elavad teiste seas pull Athos ning Tamu, Yeti ja Zawadi. Valge ninasarvik sööb ainult rohtu, isased kaaluvad kuni 3500 kilogrammi ja loomad elavad isegi 44 aasta vanuseks. Ninasarvikute majas elavad ka kassmakid ja vöötmangustid.
Lõvid ★Lõvide maja valmis 2010. aastal: see on madal ja sealt paistavad lõvide aedik ja savann. Siin elab põhjalõvide paar, Kiano ja Dara. Põhjalõvidel on sageli tumedam lakk, mis ulatub õlgadele ja kõhule. Need on ainsad kassid, kes elavad karjades, ning möirata oskavad lisaks isastele ka emased.
Prillpingviinid ★300 ruutmeetri suurune pingviiniaedik ehitati aastatel 2019-2020 ninasarvikute aedikust põhja poole ja see maksis 1,3 miljonit eurot. Prillpingviin on ainus Aafrikas elav pingviin ning oma saksakeelse nime, mis tähendab prillidega pingviini, on ta saanud silmade ümber olevate roosade nahalaikude järgi, mis aitavad tal end jahutada. Tuntuim koloonia asub Boulders Beachi rannas Kaplinna lähedal. Nende pingviinide arv on viimastel aastakümnetel vähenenud koguni 97 protsendi võrra ja liik on äärmiselt ohustatud.
Sebrad ja antiloobid ★Savannil söövad koos ninasarvikutega rohtu Grévy sebrad ning mõõksarvoryksid ja letšved. Grévy sebra on suurim ja üks haruldasemaid sebrasid: looduses on alles umbes 2000 täiskasvanud looma. Oma nime on ta saanud Prantsusmaa presidendi Jules Grévy järgi, kes sai 1882. aastal sellise sebra kingituseks Abessiinia keisrilt. Erinevalt teistest sebradest elab ta üksi ega moodusta püsivaid karju.
Gepardid ★Salzburgi loomaaed sai kuulsaks gepardiaedikuga, kus oli saakloomasimulaator, mis kihutas kiirusega 60 kilomeetrit tunnis, kuid seade ei tööta juba ammu. Siin elavad teiste seas gepardid Aeris ja Bia. Gepard on turjast kuni 94 sentimeetrit kõrge, kaalub kuni 65 kilogrammi ja jahib väiksemaid sõralisi, näiteks gaselle. See on marsruudi lõpp: peaalleed mööda jõuad siit tagasi väljapääsuni.
MetsapõhjapõdradMetsapõhjapõdrad pärinevad Soomest ja Venemaa Karjalast, kus nad elavad taigas. Nad on turjast kuni 1,4 meetrit kõrged ja isased kaaluvad 100-180 kilogrammi. Nad söövad pungi, rohtu, rohttaimi, seeni ja samblikke. Inimese hoole all elavad nad isegi 20 aasta vanuseks, looduses aga harva üle 6 aasta, ning on ohualdis liik.
Roosad flamingodRoosad flamingod pesitsevad troopilises Aafrikas, Kaspia mere ääres, Indias ja Pakistanis. Nad elavad soolaste järvede ja madalate laguunide ääres, kust püüavad pisikesi koorikloomi, sääsevastseid, limuseid, usse ja vetikaid. Nende tiibade siruulatus on 140-165 sentimeetrit ja nad võivad elada isegi 40 aasta vanuseks.