tasuta sissepääsmuuseumidel ja tornidel on eraldi piletid
Jalutuskäik algab Friedrich-Wilhelm-Platzi väljakul Elisenbrunneni ees, kus asub üks linna peamisi bussipeatusi ja turismiinfopunkt. Aachen Hauptbahnhofi raudteejaamast jõuad siia jalgsi umbes 12 minutiga või sõidad linnabussiga ASEAG, näiteks liiniga 350, mis peatub jaama juures ja Elisenbrunneni juures. Jalutuskäik lõpeb printenitega tüdruku kuju juures, mõne minuti kaugusel algusest. Kui oled juba vanalinnas, juhatab Turi sind lähimast punktist. Tänavatel jalutamine ja toomkirikusse sisenemine on tasuta, kuid turistid saavad toomkirikut külastada tööpäevadel alates kella 11-st ning laupäeviti ja pühapäeviti alates kella 13-st, ja mitte jumalateenistuste ajal; seest pildistamise eest palutakse 1 euro. Pileteid on vaja toomkiriku varakambrisse, raekotta, mis on avatud iga päev kella 10-st 18-ni, ja Centre Charlemagne'i, mis on avatud teisipäevast pühapäevani kella 10-st 18-ni. Jaanuarist märtsini suletakse toomkirik ja varakamber varem ning jõulueelsetel nädalatel on toomkiriku ja raekoja ümber laat. Ratastoolis inimesed pääsevad toomkirikusse teisaldatava kaldtee abil, piisab peasissepääsu juures kella helistamisest. Tualetid leiad Domhofi väljakult toomkiriku peasissepääsu eest ning Elisenbrunneni juures Hartmannstraße poolel kõnniteel asuvast kabiinist, mis avatakse mündiga. Lahtiolekuaegadel on tualetid ka raekojas ja toomkiriku varakambris. Planeeri umbes kaks tundi, raekoja ja varakambri külastusega umbes kolm.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Aachen: vanalinn Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Karl Suur tahtis teha Aachenist uue Rooma ja ehitas siia umbes aastal 800 lossi koos kirikuga, mis on tänapäeval toomkiriku süda. Aastal 1978 kanti toomkirik esimese mälestisena Saksamaal UNESCO nimekirja. Aastatel 936-1531 krooniti siin Saksa kuningaid ning kroonimisjärgsed pidusöögid peeti praeguse raekoja kohal, mis on ehitatud keisri kuningasaali vundamendile. Jalutuskäik algab kuuma termaalveega Elisenbrunneni juurest, viib toomkirikust mööda, üle Katschhofi väljaku ja Turuplatsi ning teel näed lõbusaid purskkaeve, nende seas ka sellist, mille kujukesi saad liigutada.
Foto Berthold Werner, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons1
Hoone / mälestis
Elisenbrunnen
See sammastiku ja ümara rotundiga klassitsistlik hall ehitati aastatel 1822-1827 Johann Peter Cremeri projekti järgi, mida parandas kuulus arhitekt Karl Friedrich Schinkel. See sai nime Baieri Elisabeth Ludovika, Preisi kroonprintsessi auks, ja tema büst seisab sees. Kahest kraanist voolab 52-kraadine kuum termaalvesi ning mädamunade lõhn reedab, et selles on palju väävlit. Marmortahvlitelt loed kuulsate kuurortikülaliste nimesid, nende seas tsaar Peeter Suur, Friedrich Suur, Casanova ja Händel. Ära vett joo, sest see pole joogivesi.
Foto Grunpfnul / Sascha Faber, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons2
Vaatamisväärsus
Elisengarteni aed
Elisenbrunneni taguse pargi kujundas aastatel 1852-1854 Preisi aednik Peter Joseph Lenné. Ümberehituse ajal aastatel 2008-2009 leidsid arheoloogid siit 5000 aasta taguste inimeste jälgi: kiviaja tulekivist tööriistu, termide külalistele mõeldud Rooma majade vundamente, põrandaküttega Rooma maju ja keskaegset luunikerdustöökoda. Osa väljakaevamistest näed läbi 2013. aastal avatud klaasitud arheoloogilise vitriini klaaside. Kuumad allikad, mida on ümbruses üle 30, meelitasid siia inimesi juba nooremal kiviajal.
Foto Frans Berkelaar, CC BY-SA 2.0, Wikimedia Commons3
Vaatamisväärsus
Nukkude purskkaev (Puppenbrunnen)
Selle pronksist purskkaevu valmistas 1975. aastal Aacheni skulptor Bonifatius Stirnberg. Tema kujudel on liikuvad osad, nii et saad neid keerata ja neist oma väikesi stseene kokku panna. Siit leiad muu hulgas piiskopi, professori, linnamuusikud, ratsaniku, klouni ja moenuku ning päris tipus kuke. Iga tegelane räägib killukese linna elust ja ajaloost, nii et mängi julgesti.
Foto CEphoto, Uwe Aranas, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons4
Hoone / mälestis
Karl Suure toomkirik
Toomkiriku süda on kaheksanurkne Pfalzi kabel, mille Karl Suur ehitas umbes aastatel 795-803 oma lossi kirikuks. Selle sisemus on üle 31 meetri kõrge ning nii kõrget hoonet polnud põhjas Rooma aegadest saadik püstitatud. Karl Suur suri aastal 814 ja maeti oma kirikusse. Sellelt väljakult on hästi näha aastatest 1355-1414 pärinev gooti koor, mida kutsutakse Aacheni klaasmajaks, sest sellel on üle 1000 ruutmeetri aknaid. Aastal 1978 jõudis toomkirik esimese mälestisena Saksamaal UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Foto Jean Housen, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons5
Vaatamisväärsus
Domhof ja toomkiriku sissepääs
See väike väljak on endine aatrium ehk sisehoov Karl Suure kiriku sissepääsu ees. Aastast 1788 pärineva barokse eeskoja taga peituvad pronksist Hundiuksed, mis valati Aachenis umbes aastal 800, ning sissepääsu juures seisavad pronkshunt ja suur pronkskäbi. Legendi järgi kavaldasid elanikud kuradi üle, lastes kirikusse esimesena hundi, ja vihane kurat rebis uksel olevas lõvipeas endal pöidla otsast. Sees vaata Karl Suure marmortrooni, millel istusid alates aastast 936 siin kroonitud kuningad, keiser Friedrich Barbarossa kingitud suurt 48 küünlaga lühtrit ning kullast ja hõbedast reliikviaari, kuhu pandi aastal 1215 Karli säilmed.
Foto CEphoto, Uwe Aranas, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons6
Vaatamisväärsus
Fischpüddelchen
Fischmarkti ehk Kalaturu väljakul seisab alates 1911. aastast purskkaev alasti põnni kujukesega. Originaali tegi Hugo Lederer, Teise maailmasõja ajal kujuke sulatati ümber ja 1954. aastal taastati see uuesti. See on kohaliku murde motiiv, mis meenutab, et sellel väljakul kaubeldi sajandeid kaladega.
Foto Grunpfnul, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons7
Hoone / mälestis
Grashaus
1267. aastal valminud Grashaus oli Aacheni esimene raekoda ja kahe bürgermeistriga linnanõukogu asukoht. Nimi tuleb kõrval asunud endisest rohtunud väljakust, kus peeti rahvapidusid ja hukkamisi. Hiljem sisustati hoonesse vangla, mille kambrites surmamõistetud ootasid otsuse täideviimist. Vaata seitset kuju fassaadi nišides, keda varem peeti kuurvürstideks ehk kuningat valinud vürstideks. Tänapäeval asub siin muu hulgas Karl Suure auhinna fond.
Foto CEphoto, Uwe Aranas, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons8
Vaatamisväärsus
Katschhofi väljak
See pikk väljak toomkiriku ja raekoja vahel taasloob Karl Suure lossi sisehoovi, mille ühes otsas oli kirik ja teises kuningasaal. Nimi tuleb häbiposti järgi, mida kutsuti Kaksiks ja mis seisis siin tõenäoliselt umbes 1790. aastani. Alates 1982. aastast siia autod ei sõida, nii et väljakul toimuvad kontserdid, rahvapeod ja advendiajal jõululaat. Vaata ringi: siit on kõige paremini näha, kui lähestikku seisid kirik ja keisri loss.
Foto Jean Housen, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons9
Hoone / mälestis
Centre Charlemagne
Linnamuuseum Centre Charlemagne avati 19. juunil 2014 endises linnavalitsuse hoones, mis on ehitatud aastatel 1958-1962. Püsinäitus jutustab Aacheni ajalugu keltidest ja roomlastest tänapäevani, pühendades kõige rohkem ruumi Karl Suure ajale. Sees seisab Turuplatsi purskkaevu originaalne keisrikuju, mis valati umbes aastal 1620. Muuseum on ka linna tähtsamaid vaatamisväärsusi ühendava Route Charlemagne'i raja alguspunkt.
Foto Grunpfnul, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons10
Hoone / mälestis
Raekoda
Aastal 1349 ehitati juba hävinud Aula Regia, Karl Suure lossi suure kuningasaali vundamendile gooti raekoda. Aastatel 936-1531 peeti siin pärast kroonimist toomkirikus kuninglikke pidusööke. Turuplatsi poolset fassaadi kaunistab 50 kuningakuju ning Granusturmi torn on endise lossi vanim säilinud Karolingide ehitis. Kroonimissaalis on keiserlike regaalide koopiad ja Alfred Retheli suured freskod ning igal aastal antakse siin üle rahvusvaheline Karl Suure auhind.
Foto CherryX, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons11
Vaatamisväärsus
Turuplats ja Karl Suure purskkaev
Raekoja ees Turuplatsil seisab Karl Suure purskkaev, mis ehitati siia esimest korda aastal 1334. 3,6-meetrise läbimõõduga ja umbes 6 tonni kaaluva pronkskausi valasid umbes aastal 1620 kohalikud kellavalajad ning vesi purskab kuuest lõvipeast selle serval. Samast ajast pärinev keisrikuju viidi 1792. aastal sõjasaagina Pariisi ja jõudis purskkaevule tagasi alles 1805. aastal. Tänapäeval seisab purskkaevul koopia, originaali näed Centre Charlemagne'is.
Foto Thomas Hummel, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons12
Vaatamisväärsus
Kanavaras (Hühnerdieb)
Hühnermarkti ehk Kanaturu väljakul seisab alates 1913. aastast purskkaev pronksist kanavargaga, Berliini skulptori Hermann Joachim Pagelsi teos. Varas on just aru saanud, et püüdis kana asemel kuke, kes hakkab kirema ja ta reedab. 1943. aastal sulatati kuju sõja vajadusteks ümber, kuid Pagels valas säilinud kipsmudeli järgi uue ja 1953. aastal naasis varas oma kohale. Vaata tähelepanelikult tibudest pärga, see on ainus osa, mis õnnestus sõja ajal peita.
Foto Superbass, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons13
Vaatamisväärsus
Printenitüdruk (Printenmädchen)
Pronksist tüdrukukuju, kel on käes printenitest täis kauss, valmistas 1985. aastal Hubert Lönneke. Printenid on Aacheni vürtsikad piparkoogid: puuvormides piparkooke tunti siin alates 15. sajandist ning traditsiooni tõid kaasa vasksepad Belgia Dinant'ist. Kui Napoleoni kontinentaalblokaad katkestas suhkru tarned, hakkasid pagarid tainast suhkrupeedisiirupiga magustama ning umbes aastal 1820 tekkisid printenid tänapäevasel kujul. Originaalsetel Aachener Printenil on Euroopa Liidu kaitstud geograafiline tähis ning neid küpsetatakse ainult Aachenis ja mõnes naaberlinnas, nii et maitse neid jalutuskäigu lõpus.
Kõik punktid (20)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Hoone / mälestis 6
Elisenbrunnen ★See sammastiku ja ümara rotundiga klassitsistlik hall ehitati aastatel 1822-1827 Johann Peter Cremeri projekti järgi, mida parandas kuulus arhitekt Karl Friedrich Schinkel. See sai nime Baieri Elisabeth Ludovika, Preisi kroonprintsessi auks, ja tema büst seisab sees. Kahest kraanist voolab 52-kraadine kuum termaalvesi ning mädamunade lõhn reedab, et selles on palju väävlit. Marmortahvlitelt loed kuulsate kuurortikülaliste nimesid, nende seas tsaar Peeter Suur, Friedrich Suur, Casanova ja Händel. Ära vett joo, sest see pole joogivesi.
Karl Suure toomkirik ★Toomkiriku süda on kaheksanurkne Pfalzi kabel, mille Karl Suur ehitas umbes aastatel 795-803 oma lossi kirikuks. Selle sisemus on üle 31 meetri kõrge ning nii kõrget hoonet polnud põhjas Rooma aegadest saadik püstitatud. Karl Suur suri aastal 814 ja maeti oma kirikusse. Sellelt väljakult on hästi näha aastatest 1355-1414 pärinev gooti koor, mida kutsutakse Aacheni klaasmajaks, sest sellel on üle 1000 ruutmeetri aknaid. Aastal 1978 jõudis toomkirik esimese mälestisena Saksamaal UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Grashaus ★1267. aastal valminud Grashaus oli Aacheni esimene raekoda ja kahe bürgermeistriga linnanõukogu asukoht. Nimi tuleb kõrval asunud endisest rohtunud väljakust, kus peeti rahvapidusid ja hukkamisi. Hiljem sisustati hoonesse vangla, mille kambrites surmamõistetud ootasid otsuse täideviimist. Vaata seitset kuju fassaadi nišides, keda varem peeti kuurvürstideks ehk kuningat valinud vürstideks. Tänapäeval asub siin muu hulgas Karl Suure auhinna fond.
Centre Charlemagne ★Linnamuuseum Centre Charlemagne avati 19. juunil 2014 endises linnavalitsuse hoones, mis on ehitatud aastatel 1958-1962. Püsinäitus jutustab Aacheni ajalugu keltidest ja roomlastest tänapäevani, pühendades kõige rohkem ruumi Karl Suure ajale. Sees seisab Turuplatsi purskkaevu originaalne keisrikuju, mis valati umbes aastal 1620. Muuseum on ka linna tähtsamaid vaatamisväärsusi ühendava Route Charlemagne'i raja alguspunkt.
Raekoda ★Aastal 1349 ehitati juba hävinud Aula Regia, Karl Suure lossi suure kuningasaali vundamendile gooti raekoda. Aastatel 936-1531 peeti siin pärast kroonimist toomkirikus kuninglikke pidusööke. Turuplatsi poolset fassaadi kaunistab 50 kuningakuju ning Granusturmi torn on endise lossi vanim säilinud Karolingide ehitis. Kroonimissaalis on keiserlike regaalide koopiad ja Alfred Retheli suured freskod ning igal aastal antakse siin üle rahvusvaheline Karl Suure auhind.
Toomkiriku varakamberAacheni toomkiriku varakambrit peetakse tähtsaimaks kiriklikuks varakambriks Alpidest põhja pool. Kõige kuulsamad on siin Lothari rist, Karl Suure büst ja antiikne Proserpina sarkofaag. Sissepääs on Johannes-Paul-II-Straße tänavalt ning täiskasvanu pilet maksab 7 eurot. Varakamber on avatud esmaspäeviti kella 10-st 14-ni ja teistel päevadel kella 10-st 18-ni, jaanuarist märtsini kella 17-ni.
Vaatamisväärsus 8
Elisengarteni aed ★Elisenbrunneni taguse pargi kujundas aastatel 1852-1854 Preisi aednik Peter Joseph Lenné. Ümberehituse ajal aastatel 2008-2009 leidsid arheoloogid siit 5000 aasta taguste inimeste jälgi: kiviaja tulekivist tööriistu, termide külalistele mõeldud Rooma majade vundamente, põrandaküttega Rooma maju ja keskaegset luunikerdustöökoda. Osa väljakaevamistest näed läbi 2013. aastal avatud klaasitud arheoloogilise vitriini klaaside. Kuumad allikad, mida on ümbruses üle 30, meelitasid siia inimesi juba nooremal kiviajal.
Nukkude purskkaev (Puppenbrunnen) ★Selle pronksist purskkaevu valmistas 1975. aastal Aacheni skulptor Bonifatius Stirnberg. Tema kujudel on liikuvad osad, nii et saad neid keerata ja neist oma väikesi stseene kokku panna. Siit leiad muu hulgas piiskopi, professori, linnamuusikud, ratsaniku, klouni ja moenuku ning päris tipus kuke. Iga tegelane räägib killukese linna elust ja ajaloost, nii et mängi julgesti.
Domhof ja toomkiriku sissepääs ★See väike väljak on endine aatrium ehk sisehoov Karl Suure kiriku sissepääsu ees. Aastast 1788 pärineva barokse eeskoja taga peituvad pronksist Hundiuksed, mis valati Aachenis umbes aastal 800, ning sissepääsu juures seisavad pronkshunt ja suur pronkskäbi. Legendi järgi kavaldasid elanikud kuradi üle, lastes kirikusse esimesena hundi, ja vihane kurat rebis uksel olevas lõvipeas endal pöidla otsast. Sees vaata Karl Suure marmortrooni, millel istusid alates aastast 936 siin kroonitud kuningad, keiser Friedrich Barbarossa kingitud suurt 48 küünlaga lühtrit ning kullast ja hõbedast reliikviaari, kuhu pandi aastal 1215 Karli säilmed.
Fischpüddelchen ★Fischmarkti ehk Kalaturu väljakul seisab alates 1911. aastast purskkaev alasti põnni kujukesega. Originaali tegi Hugo Lederer, Teise maailmasõja ajal kujuke sulatati ümber ja 1954. aastal taastati see uuesti. See on kohaliku murde motiiv, mis meenutab, et sellel väljakul kaubeldi sajandeid kaladega.
Katschhofi väljak ★See pikk väljak toomkiriku ja raekoja vahel taasloob Karl Suure lossi sisehoovi, mille ühes otsas oli kirik ja teises kuningasaal. Nimi tuleb häbiposti järgi, mida kutsuti Kaksiks ja mis seisis siin tõenäoliselt umbes 1790. aastani. Alates 1982. aastast siia autod ei sõida, nii et väljakul toimuvad kontserdid, rahvapeod ja advendiajal jõululaat. Vaata ringi: siit on kõige paremini näha, kui lähestikku seisid kirik ja keisri loss.
Turuplats ja Karl Suure purskkaev ★Raekoja ees Turuplatsil seisab Karl Suure purskkaev, mis ehitati siia esimest korda aastal 1334. 3,6-meetrise läbimõõduga ja umbes 6 tonni kaaluva pronkskausi valasid umbes aastal 1620 kohalikud kellavalajad ning vesi purskab kuuest lõvipeast selle serval. Samast ajast pärinev keisrikuju viidi 1792. aastal sõjasaagina Pariisi ja jõudis purskkaevule tagasi alles 1805. aastal. Tänapäeval seisab purskkaevul koopia, originaali näed Centre Charlemagne'is.
Kanavaras (Hühnerdieb) ★Hühnermarkti ehk Kanaturu väljakul seisab alates 1913. aastast purskkaev pronksist kanavargaga, Berliini skulptori Hermann Joachim Pagelsi teos. Varas on just aru saanud, et püüdis kana asemel kuke, kes hakkab kirema ja ta reedab. 1943. aastal sulatati kuju sõja vajadusteks ümber, kuid Pagels valas säilinud kipsmudeli järgi uue ja 1953. aastal naasis varas oma kohale. Vaata tähelepanelikult tibudest pärga, see on ainus osa, mis õnnestus sõja ajal peita.
Printenitüdruk (Printenmädchen) ★Pronksist tüdrukukuju, kel on käes printenitest täis kauss, valmistas 1985. aastal Hubert Lönneke. Printenid on Aacheni vürtsikad piparkoogid: puuvormides piparkooke tunti siin alates 15. sajandist ning traditsiooni tõid kaasa vasksepad Belgia Dinant'ist. Kui Napoleoni kontinentaalblokaad katkestas suhkru tarned, hakkasid pagarid tainast suhkrupeedisiirupiga magustama ning umbes aastal 1820 tekkisid printenid tänapäevasel kujul. Originaalsetel Aachener Printenil on Euroopa Liidu kaitstud geograafiline tähis ning neid küpsetatakse ainult Aachenis ja mõnes naaberlinnas, nii et maitse neid jalutuskäigu lõpus.
Tualetid / kassad / parkla 6
Algus Elisenbrunneni juuresJalutuskäik algab Friedrich-Wilhelm-Platzi väljakul Elisenbrunneni ees, ühe Aacheni tähtsaima bussipeatuse juures. Sammastikuga hoones tegutseb turismiinfopunkt. Marsruut viib läbi Elisengarteni aia Karl Suure toomkirikuni, seejärel üle Katschhofi väljaku raekoja ja Turuplatsini ning lõpeb mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel algusest.