tasuta sissepääsmuuseumidel ja tornidel on eraldi piletid
Jalutuskäik algab väljakul Köln Hauptbahnhofi jaama ees, toomkiriku kõrval, kus peatuvad kaug- ja regionaalrongid, S-Bahn ning maa-alune linnarong (peatus Dom/Hauptbahnhof). See lõpeb Hohenzollerni sillal, kust jõuad Reini kallast mööda mõne minutiga jaama tagasi. Kui oled juba vanalinnas, juhatab Turi sind lähimast punktist. Väljakutel ja kaldapealsel jalutamine on tasuta. Alates 1. juulist 2026 maksab toomkiriku sisemuse külastus 12 eurot, lapsed kuni 13-aastased (kaasa arvatud) pääsevad tasuta ning palvetamiseks on tasuta avatud transepti põhjatiib jaama poolt, esmaspäevast reedeni kella 6-st 20-ni, laupäeviti ja pühapäeviti tavaliselt kella 6-st 18:15-ni. Lõunatorn tähendab 533 astet ilma liftita ja 8-eurost piletit, märtsist oktoobrini kella 9-st 18-ni, novembrist veebruarini ainult kella 9-st 16-ni. Pileteid saad osta kassast aadressil Roncalliplatz 2. Tualetid: tasuline ööpäevaringne jaamas (sissepääs käikudest C ja E), tasuline Domklosteri tänaval toomkiriku kõrval (kella 8-st 21-ni) ja tasuta ööpäevaringne Kostgasse tänaval jaama kõrval. Advendiajal on Roncalliplatzil ja Heumarktil jõuluturud ning seal võib olla väga rahvarohke. Marsruut on tasane, treppe on ainult jaama ja toomkiriku väljaku vahel (kõrval on lift) ning tornis. Planeeri umbes 2 tundi, toomkiriku sisemuse ja torniga umbes 3 tundi.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Köln: vanalinn Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Kölni gooti toomkirik, mida ehitati 1248. aastast kuni 1880. aastani, on UNESCO nimekirjas ja selle tornid on 157 meetri kõrgused. Jalutuskäik viib raudteejaamast üle toomkiriku väljaku, kus asus Rooma-aegse Kölni põhjavärav, mööda raekojast, mille torn on täis kivikujusid, läbi endiste turuplatside Alter Markt ja Heumarkt. See lõpeb Reini ääres, romaani stiilis Suure Martini kiriku juures ja Hohenzollerni sillal, mis on täis armunute tabalukke.
Foto Frank Vincentz, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons1
Vaatamisväärsus
Toomkiriku väljak (Domplatte)
Kivist väljaku toomkiriku ümber projekteeris Fritz Schaller ja see avati 1970. aastal maa-aluse parkla kohal. Trepi juures seisab betoonist koopia kivilillest, mis kroonib tornide tippe, mõõtkavas üks ühele, nii et näed ise, kui hiiglaslik see on. Kõrval on säilinud Rooma-aegse Kölni põhjavärava külgkaar. See on armastatud kohtumispaik enne giidiga ekskursioone.
Foto CEphoto, Uwe Aranas, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons2
Hoone / mälestis
Kölni toomkirik
Toomkiriku nurgakivi pani peapiiskop Konrad von Hochstaden 1248. aastal, kuid ehitus valmis alles 1880. aastal, kui kerkisid 157 meetri kõrgused tornid. Alates 1996. aastast on toomkirik UNESCO maailmapärandi nimistus. Sees asub kuldne Kolme Kuninga reliikviaar aastatest 1190-1225, milles alates 1164. aastast puhkavad Milanost toodud säilmed. Vaata fassaadi: Püha Peetruse portaal lõunatorni juures pärineb veel 14. sajandist ja peaportaalile on peidetud väike kuju paavst Franciscuse näoga.
Foto Raimond Spekking, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons3
Vaatamisväärsus
Roncalliplatz
Väljak toomkiriku lõunaküljel kannab alates 1971. aastast paavst Johannes XXIII nime, kelle nimi oli Angelo Roncalli. Prantsuse ajal oli see Karl Suure väljak. Väljaku pindala on peaaegu 6 tuhat ruutmeetrit ja advendiajal on siin Kölni suurim jõuluturg. Majas number 2 tegutseb toomkiriku ehitustöökoda ehk kiviraidurite ja meistrite töökoda, kes toomkirikut pidevalt uuendavad, ning selle kõrval on piletikassa toomkiriku külastamiseks ja torni minekuks.
Foto -wuppertaler, CC BY 4.0, Wikimedia Commons4
Hoone / mälestis
Rooma-Germaani muuseum
Muuseum ehitati aastatel 1967-1974 täpselt Dionysose mosaiigi kohale, mis pärineb umbes aastatest 220-230 ja leiti 1941. aastal õhukaitsevarjendit kaevates. Aastaid sai mosaiiki vaadata väljaku poolt läbi akende. Alates 2019. aastast on hoone remondis ja alates 2022. aastast on mosaiik kaetud, nii et väljastpoolt sa seda enam ei näe. Osa kogudest on ajutiselt väljas Belgisches Hausis Neumarkti ääres ja tagasipöördumine sellesse hoonesse on kavas kõige varem 2030. aastal.
Foto Carole Raddato from FRANKFURT, Germany, CC BY-SA 2.0, Wikimedia Commons5
Vaatamisväärsus
Praetorium ja MiQua ehitus
Raekoja ja selle kõrval oleva väljaku all asuvad Praetoriumi varemed, Rooma palee, kust valitseti Alam-Germaania provintsi. Raekoja väljakul käib uue muuseumi MiQua ehitus: maa alla rajatakse 6 tuhande ruutmeetri suurune arheoloogiline tasand. See näitab koos Rooma paleed, keskaegset juudi kvartalit ja endist kullassepade kvartalit. Praegu leiad ehituse kohta teavet infopunktis MiQua:forum Punases majas Alter Markti ääres.
Foto Raimond Spekking, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons6
Vaatamisväärsus
Alter Markt ja Jan von Werthi purskkaev
Seda turgu mainiti esimest korda 922. aastal ning Rooma ajal voolas siin Reini haru, mille taga oli saar. Purskkaev aastast 1884 jutustab loo noormehest Janist, kelle teenijatüdruk Griet tõrjus, sest ta oli tema jaoks liiga lihtne. Jan läks Kolmekümneaastasesse sõtta, naasis võiduka ratsaväekindralina ja Griet kahetses oma otsust. Otsi maja number 24 katuse alt Kallendresseri kuju, kes ajab tagumiku vihmaveerenni poole; ühe legendi järgi on see pilge vastas asuva raekoja raeisandate üle. Igal aastal 11. novembril kell 11:11 algab just siin Kölni karneval.
Foto FrDr, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons7
Hoone / mälestis
Raekoda ja raekoja torn
Kölni raekoda mainiti esimest korda aastatel 1135 kuni 1152 kodanike majana. Raekoja 61 meetri kõrguse torni ehitasid aastatel 1407-1414 käsitöötsunftid ja selle gooti fassaadil seisab vähemalt 130 kivikuju. Otsi puupead, mida kutsutakse Platzjabbeck: iga täistunni ajal avab see suu ja ajab keele välja. Teisel pool, raekoja väljaku poolt, on renessansslodža aastatest 1569-1573, kuid seda väljakut varjab ehitus, seepärast sisenetakse nüüd raekotta Alter Marktilt.
Foto Arabsalam, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons8
Vaatamisväärsus
Heumarkt
Heumarkt on suuruselt teine väljak Kölnis, selle pindala on 16 400 ruutmeetrit. Varem moodustas see koos Alter Marktiga ühe turu ja sai nime heinast, millega siin kaubeldi. Preisi kuninga Friedrich Wilhelm III ratsamonument avati 1878. aastal, 1943. aastal heitis õhurünnaku ajal lööklaine selle postamendilt alla ning koopia jõudis oma kohale tagasi 1990. aastal. Vanast monumendist jäi alles hobuse tagaots, mis 1982. aastal pandi üles Deutzer Brücke silla kaldtee juurde, ja kölnlased hüüdsid seda naljatamisi kölni murdes Fott vum Pääd.
Foto Fridolin freudenfett (Peter Kuley), CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons9
Vaatamisväärsus
Tünnes ja Schäl
Tünnes ja Schäl on kaks nukku Kölni nukuteatrist Hänneschen, milles kölnlased näevad iseennast ja oma huumorit. Tünnes, kelle tõi lavale Christoph Winters 1803. aastal, on heasüdamlik ja nutikas suure ninaga talumees, kõhn Schäl frakis aga kaval ja mitte just aus. Wolfgang Reuteri pronkskujud seisavad maja ees aadressil Lintgasse 9. Hõõru Tünnese nina, see väidetavalt toob õnne, seepärast see läigibki tuhandetest kätest.
Foto TeKappa, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons10
Hoone / mälestis
Suure Martini kirik
Kirik kerkib Rooma-aegsetel vundamentidel ning vaimulike kogukonna asutas siin peapiiskop Bruno aastatel 953-965. Pärast 1150. aasta tulekahju ehitati ristikheina kolmiklehe kujuline koor ja uus kirik pühitseti 1172. aastal. Võimas torn on üle 75 meetri kõrge. Teises maailmasõjas sai kirik raskelt kannatada ja selle taastamine lõpetati 1985. aastal. See on üks Kölni 12 suurest romaani kirikust ning alates 2009. aastast palvetavad selles Jeruusalemma kogukonnad.
Foto Janko Hoener from Bonn, Germany, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons11
Vaatamisväärsus
Fischmarkt ja Stapelhaus
Kalaturgu mainiti juba 12. sajandil nimega forum piscium. Alates 1259. aastast oli Kölnil laoõigus: Reini mööda sõitvad kaupmehed, peamiselt Hollandi kalaga, pidid 3 päeva oma kaupa linlastele pakkuma. Stapelhausis kala pesti, soolati ja märgistati kolme krooniga vapiga. Vana hoone aastatest 1558-1561 põles sõja ajal maha ning 20. sajandi 60. aastatel ehitati see lihtsamal kujul uuesti üles. Pane tähele kitsaid kõrgeid maju väljaku ümber, mis pärast sõda taastati vanas stiilis.
Foto -wuppertaler, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons12
Vaatamisväärsus
Rheingarten Reini ääres
Veel 20. sajandi 70. aastatel sõitis vanalinna ja Reini vahel tohutult autosid. 1982. aastal avati kaldapealse all tunnel ning selle peale rajati Rheingarten, roheline vöönd Deutzer Brücke sillast Hohenzollerni sillani. Tänu sellele ulatub vanalinn taas jõeni välja. Peatu hetkeks vee ääres ja vaata Reinil sõitvaid laevu ning vastaskallast, Deutzi linnaosa.
Foto Friedrich Haag, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons13
Vaatamisväärsus
Hohenzollerni sild
Sild ehitati aastatel 1907-1911 ja 22. mail 1911 avas selle keiser Wilhelm II. 1945. aasta märtsis lasid Saksa pioneerid selle õhku, taastamine lõpetati 1959. aastal. Sild on 409 meetrit pikk ja seda ületab päevas üle 1200 rongi. Alates 2008. aastast kinnitavad armunud siia tabalukke, 2015. aastal oli neid juba umbes 500 tuhat. Silla vanalinnapoolse otsa juures seisavad keisrite Friedrich III ja Wilhelm II ratsamonumendid ning sillalt avaneb kaunis vaade toomkirikule ja vanalinnale.
Kõik punktid (21)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Vaatamisväärsus 10
Toomkiriku väljak (Domplatte) ★Kivist väljaku toomkiriku ümber projekteeris Fritz Schaller ja see avati 1970. aastal maa-aluse parkla kohal. Trepi juures seisab betoonist koopia kivilillest, mis kroonib tornide tippe, mõõtkavas üks ühele, nii et näed ise, kui hiiglaslik see on. Kõrval on säilinud Rooma-aegse Kölni põhjavärava külgkaar. See on armastatud kohtumispaik enne giidiga ekskursioone.
Roncalliplatz ★Väljak toomkiriku lõunaküljel kannab alates 1971. aastast paavst Johannes XXIII nime, kelle nimi oli Angelo Roncalli. Prantsuse ajal oli see Karl Suure väljak. Väljaku pindala on peaaegu 6 tuhat ruutmeetrit ja advendiajal on siin Kölni suurim jõuluturg. Majas number 2 tegutseb toomkiriku ehitustöökoda ehk kiviraidurite ja meistrite töökoda, kes toomkirikut pidevalt uuendavad, ning selle kõrval on piletikassa toomkiriku külastamiseks ja torni minekuks.
Praetorium ja MiQua ehitus ★Raekoja ja selle kõrval oleva väljaku all asuvad Praetoriumi varemed, Rooma palee, kust valitseti Alam-Germaania provintsi. Raekoja väljakul käib uue muuseumi MiQua ehitus: maa alla rajatakse 6 tuhande ruutmeetri suurune arheoloogiline tasand. See näitab koos Rooma paleed, keskaegset juudi kvartalit ja endist kullassepade kvartalit. Praegu leiad ehituse kohta teavet infopunktis MiQua:forum Punases majas Alter Markti ääres.
Alter Markt ja Jan von Werthi purskkaev ★Seda turgu mainiti esimest korda 922. aastal ning Rooma ajal voolas siin Reini haru, mille taga oli saar. Purskkaev aastast 1884 jutustab loo noormehest Janist, kelle teenijatüdruk Griet tõrjus, sest ta oli tema jaoks liiga lihtne. Jan läks Kolmekümneaastasesse sõtta, naasis võiduka ratsaväekindralina ja Griet kahetses oma otsust. Otsi maja number 24 katuse alt Kallendresseri kuju, kes ajab tagumiku vihmaveerenni poole; ühe legendi järgi on see pilge vastas asuva raekoja raeisandate üle. Igal aastal 11. novembril kell 11:11 algab just siin Kölni karneval.
Heumarkt ★Heumarkt on suuruselt teine väljak Kölnis, selle pindala on 16 400 ruutmeetrit. Varem moodustas see koos Alter Marktiga ühe turu ja sai nime heinast, millega siin kaubeldi. Preisi kuninga Friedrich Wilhelm III ratsamonument avati 1878. aastal, 1943. aastal heitis õhurünnaku ajal lööklaine selle postamendilt alla ning koopia jõudis oma kohale tagasi 1990. aastal. Vanast monumendist jäi alles hobuse tagaots, mis 1982. aastal pandi üles Deutzer Brücke silla kaldtee juurde, ja kölnlased hüüdsid seda naljatamisi kölni murdes Fott vum Pääd.
Tünnes ja Schäl ★Tünnes ja Schäl on kaks nukku Kölni nukuteatrist Hänneschen, milles kölnlased näevad iseennast ja oma huumorit. Tünnes, kelle tõi lavale Christoph Winters 1803. aastal, on heasüdamlik ja nutikas suure ninaga talumees, kõhn Schäl frakis aga kaval ja mitte just aus. Wolfgang Reuteri pronkskujud seisavad maja ees aadressil Lintgasse 9. Hõõru Tünnese nina, see väidetavalt toob õnne, seepärast see läigibki tuhandetest kätest.
Fischmarkt ja Stapelhaus ★Kalaturgu mainiti juba 12. sajandil nimega forum piscium. Alates 1259. aastast oli Kölnil laoõigus: Reini mööda sõitvad kaupmehed, peamiselt Hollandi kalaga, pidid 3 päeva oma kaupa linlastele pakkuma. Stapelhausis kala pesti, soolati ja märgistati kolme krooniga vapiga. Vana hoone aastatest 1558-1561 põles sõja ajal maha ning 20. sajandi 60. aastatel ehitati see lihtsamal kujul uuesti üles. Pane tähele kitsaid kõrgeid maju väljaku ümber, mis pärast sõda taastati vanas stiilis.
Rheingarten Reini ääres ★Veel 20. sajandi 70. aastatel sõitis vanalinna ja Reini vahel tohutult autosid. 1982. aastal avati kaldapealse all tunnel ning selle peale rajati Rheingarten, roheline vöönd Deutzer Brücke sillast Hohenzollerni sillani. Tänu sellele ulatub vanalinn taas jõeni välja. Peatu hetkeks vee ääres ja vaata Reinil sõitvaid laevu ning vastaskallast, Deutzi linnaosa.
Hohenzollerni sild ★Sild ehitati aastatel 1907-1911 ja 22. mail 1911 avas selle keiser Wilhelm II. 1945. aasta märtsis lasid Saksa pioneerid selle õhku, taastamine lõpetati 1959. aastal. Sild on 409 meetrit pikk ja seda ületab päevas üle 1200 rongi. Alates 2008. aastast kinnitavad armunud siia tabalukke, 2015. aastal oli neid juba umbes 500 tuhat. Silla vanalinnapoolse otsa juures seisavad keisrite Friedrich III ja Wilhelm II ratsamonumendid ning sillalt avaneb kaunis vaade toomkirikule ja vanalinnale.
Päkapikkude purskkaev (Heinzelmännchenbrunnen)Legendi järgi tegid päkapikud, keda kutsuti Heinzelmännchen, öösiti Kölni elanike eest kogu töö ära. Uudishimulik rätsepanaine puistas trepile herneid, et neid salaja näha, päkapikud kukkusid pikali ja lahkusid igaveseks. Purskkaevu aastast 1899 valmistasid Edmund Renard ja tema poeg Heinrich luuletaja August Kopischi sajandaks sünnipäevaks, kes oli selle loo 1836. aastal luuletuses kirja pannud. Üleval seisab rätsepanaine ja allpool töötavad päkapikud puusepa, pagari, lihuniku, püttsepa ja rätsepa juures.
Hoone / mälestis 5
Kölni toomkirik ★Toomkiriku nurgakivi pani peapiiskop Konrad von Hochstaden 1248. aastal, kuid ehitus valmis alles 1880. aastal, kui kerkisid 157 meetri kõrgused tornid. Alates 1996. aastast on toomkirik UNESCO maailmapärandi nimistus. Sees asub kuldne Kolme Kuninga reliikviaar aastatest 1190-1225, milles alates 1164. aastast puhkavad Milanost toodud säilmed. Vaata fassaadi: Püha Peetruse portaal lõunatorni juures pärineb veel 14. sajandist ja peaportaalile on peidetud väike kuju paavst Franciscuse näoga.
Rooma-Germaani muuseum ★Muuseum ehitati aastatel 1967-1974 täpselt Dionysose mosaiigi kohale, mis pärineb umbes aastatest 220-230 ja leiti 1941. aastal õhukaitsevarjendit kaevates. Aastaid sai mosaiiki vaadata väljaku poolt läbi akende. Alates 2019. aastast on hoone remondis ja alates 2022. aastast on mosaiik kaetud, nii et väljastpoolt sa seda enam ei näe. Osa kogudest on ajutiselt väljas Belgisches Hausis Neumarkti ääres ja tagasipöördumine sellesse hoonesse on kavas kõige varem 2030. aastal.
Raekoda ja raekoja torn ★Kölni raekoda mainiti esimest korda aastatel 1135 kuni 1152 kodanike majana. Raekoja 61 meetri kõrguse torni ehitasid aastatel 1407-1414 käsitöötsunftid ja selle gooti fassaadil seisab vähemalt 130 kivikuju. Otsi puupead, mida kutsutakse Platzjabbeck: iga täistunni ajal avab see suu ja ajab keele välja. Teisel pool, raekoja väljaku poolt, on renessansslodža aastatest 1569-1573, kuid seda väljakut varjab ehitus, seepärast sisenetakse nüüd raekotta Alter Marktilt.
Suure Martini kirik ★Kirik kerkib Rooma-aegsetel vundamentidel ning vaimulike kogukonna asutas siin peapiiskop Bruno aastatel 953-965. Pärast 1150. aasta tulekahju ehitati ristikheina kolmiklehe kujuline koor ja uus kirik pühitseti 1172. aastal. Võimas torn on üle 75 meetri kõrge. Teises maailmasõjas sai kirik raskelt kannatada ja selle taastamine lõpetati 1985. aastal. See on üks Kölni 12 suurest romaani kirikust ning alates 2009. aastast palvetavad selles Jeruusalemma kogukonnad.
ŠokolaadimuuseumŠokolaadimuuseumi avas 31. oktoobril 1993 kölnlane Hans Imhoff, šokolaaditootja. See asub poolsaarel endises Rheinauhafeni sadamas, umbes 600 meetrit Heumarktist lõuna pool, ja on Kölni külastatuim muuseum. Sees voolab umbes 3 meetri kõrgune šokolaadipurskkaev. Sissepääs on tasuline ning sinna minek ja Reini kallast mööda tagasitulek lisavad jalutuskäigule umbes pool tundi.
Tualetid / kassad / parkla 6
Algus Köln Hauptbahnhofi jaama juuresJalutuskäik algab peajaama ees väljakul, mis asub otse toomkiriku all. Suur terasest perroonihall valmis 1894. aastal ja on 255 meetrit pikk. Iga päev käib jaamast läbi umbes 318 tuhat reisijat ja külastajat ning rongid saabuvad ja väljuvad siin üle 1300 korra. Väljakult viib toomkiriku väljakule lai trepp ja selle kõrval on lift.