Foto NorbertNagel, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons
VanalinnSaarbrücken, Saarimaa, Saksamaa
Saarbrücken: Ludwigskirchest St. Johanner Marktini: mida vaadata, kaart ja külastusmarsruut
Saarbrücken: Ludwigskirchest St. Johanner Marktini. Turi rakenduses näitab sama kaart sinu asukohta, juhatab punktist punkti ja laseb nähtud kohti märkida.
tasuta sissepääsmuuseumidel ja tornidel on eraldi piletid
Jalutuskäik algab Ludwigsplatzi väljakult Ludwigskirche ees, umbes kilomeetri jalgsi Saarbrücken Hauptbahnhofi jaamast. See lõpeb St. Johanner Markti turuplatsil, kust jõuad mõne minutiga Saarbahni peatusesse Johanneskirche ja saad tagasi jaama. Kui oled juba St. Johannis, juhatab Turi sind lähimast punktist. Väljakutel ja tänavatel jalutamine on tasuta, ka sissepääs lossi ja Schlosskirche muuseumisse ei maksa midagi, kuid pilet on vaja lossi all asuvasse Historisches Museum Saari. Ludwigskirche on tavaliselt avatud teisipäevast laupäevani kella 11 kuni 17, Historisches Museum Saar ja Schlosskirche muuseum aga teisipäevast pühapäevani kella 10 kuni 18, kolmapäeviti kella 20-ni, esmaspäeviti on need suletud. Lossis asuv turismiinfo töötab iga päev, kuid novembrist märtsini nädalavahetustel lühemalt. Loss asub järsakul, nii et Saari jõe äärde lähed allamäge, edasi on marsruut tasane. Tualetid leiad lossist Schlossplatzi väljaku juures, St. Johanni raekojast ameti tööajal ning Stadtgalerie siseõuest aadressil St. Johanner Markt 24. Planeeri umbes kaks tundi.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Saarbrücken: vanalinn Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Tänapäeva Saarbrücken tekkis 1909. aastal kolme linna ühendamisel ning selle kaks vana keskust asuvad teineteise vastas Saari jõe mõlemal kaldal. Vasakul kaldal laskis Nassau-Saarbrückeni vürst Wilhelm Heinrich 18. sajandil oma arhitektil Friedrich Joachim Stengelil ehitada barokse residentsi: lossi, Ludwigskirche ja terved väljakud väikeste paleedega. Üle 16. sajandist pärit Vana silla jõuad endisesse St. Johanni linna, kus on barokne basiilika, uusgootika stiilis raekoda ja St. Johanner Markti turuplats, mis on täis kohvikuid ja kõrtse.
Foto NorbertNagel, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons1
Hoone / mälestis
Ludwigskirche
Selle barokse evangeelse kiriku kavandas Friedrich Joachim Stengel ning nurgakivi pandi 1762. aastal. Vürst Wilhelm Heinrich suri 1768. aastal enne ehituse lõppu, nii et kiriku lõpetas tema poeg Ludwig ja see pühitseti 25. augustil 1775. Vaata katuse balustraadi: sellel seisis 28 apostlite, prohvetite ja teiste piiblitegelaste kuju, kuid üle poole neist puudub endiselt. 1944. aastal jäid kirikust alles vaid välisseinad ning 2009. aastal jõudis Ludwigskirche Saarbrückeni sümbolina Saksamaa 2-eurosele mündile.
Foto AnRo0002, CC0, Wikimedia Commons2
Hoone / mälestis
Schlosskirche
Lossikirik rajati 1261. aastal Püha Nikolause kabelina, praegune hilisgootika hoone pärineb 15. sajandist. Torni barokse kiivri lisas Stengel 1743. aastal. Kirik põles 1677. ja 1944. aastal ning pärast taastamist 50. aastatel sai see Georg Meistermanni värvilised vitraažaknad. Kooriruumis on Saarbrückeni viimaste vürstide hauakivid ning tänapäeval tegutseb siin tasuta sissepääsuga muuseum.
Foto Ziko, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons3
Hoone / mälestis
Vana raekoda
Vana Saarbrückeni barokse raekoja ehitas aastatel 1748-1750 meister Karl Abraham Dodel Stengeli plaanide järgi. Ehitusaasta on kirjutatud viilu rooma numbritega: MDCCL ehk 1750. Katusel seisab kellaga tornike sibulakujulise kiivriga. Raekojana oli hoone kasutusel 1909. aastani, mil pärast linnade ühendamist kolis linnavalitsus jõe teisel kaldal asuvasse St. Johanni raekotta.
Foto Ziko, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons4
Vaatamisväärsus
Lossiväljak ja Nähtamatu mälestusmärk
Lossi ees olev väljak tekkis umbes 1740. aastal, kui vallikraav täideti. 1990. aasta aprillis hakkas kunstnik Jochen Gerz koos üliõpilastega siit salaja sillutiskive välja võtma. 2146 kivi alumisele küljele graveerisid nad Saksamaa juudi kalmistute nimed ja panid kivid kirjaga allapoole tagasi, seepärast mälestusmärki ei näe. Koht valiti teadlikult, sest natsiajal asus lossis Gestapo peakorter. Väljaku ääres kaevumajakeses seisab Ludwigskirche katuselt pärit Püha Pauluse originaalkuju aastast 1775.
Foto Felix König, CC BY 3.0, Wikimedia Commons5
Hoone / mälestis
Saarbrückeni loss
Kindlust Saari jõe ääres mainiti esimest korda 999. aastal. Hobuserauakujulise barokse lossi ehitas Stengel vürst Wilhelm Heinrichile aastatel 1738-1748. 1793. aastal, Prantsuse revolutsiooni ajal, põles lossi põhjatiib ning 1810. aastal ehitati loss ümber korteriteks. Terasest ja klaasist keskpaviljoni kavandas Gottfried Böhm ning taastatud loss anti elanikele üle 7. aprillil 1989. Lossi all tegutseb Historisches Museum Saar, kus saab laskuda endise kindluse väljakaevatud kasemattidesse.
Foto AnRo0002, CC0, Wikimedia Commons6
Vaatamisväärsus
Lossiaia terrass
Lossiaia ülemiselt terrassilt paistavad jõgi ja St. Johanni linnaosa teisel kaldal. Lossile ruumi tegemiseks lammutati vana kindluse müürid, täideti vallikraav ja nihutati isegi Saari jõe sängi. Lossimüüri viidi aastatel 1964-1966, kui ehitati jõeäärset teed, umbes 17 meetrit tagasi. Otsi lähedalt Ihne pagari kivist irvikut, saksa keeles Der geizige Bäcker.
Foto Flocci Nivis, CC BY 4.0, Wikimedia Commons7
Vaatamisväärsus
Vana sild
Vana silla ehitamist alustati 1546. aastal, kui keiser Karl V ei saanud mitu päeva üle paisunud Saari jõe. Varem ületati jõge koolmekoha ja parve abil. Sillal oli 14 kaart, tänaseni on säilinud 8. Lossi poolt pikendati seda terasest jalakäijate sillaga üle aastatel 1961-1963 ehitatud linnakiirtee. Alates 1964. aastast liiguvad siin ainult jalakäijad ja jalgratturid.
Foto Flocci Nivis, CC BY 4.0, Wikimedia Commons8
Vaatamisväärsus
Saari kallas
Saari jõe paremal kaldal algab endine St. Johanni linn. Vaata siit tagasi Vana silla ja lossi poole, mis seisab järsakul jõe teisel pool. Ülesvoolu, St. Arnuali linnaosa suunas, ulatub Am Stadeni park õllenaiade ja mänguväljakutega ning jalutuskäik mööda kallast St. Arnuali võtab umbes 30 minutit. Kohe kõrval, teatri juures, on laste mänguväljak.
Foto Dr.Xos, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons9
Hoone / mälestis
Staatstheater
Teater ehitati aastatel 1937-1938 Paul Baumgarteni projekti järgi. Hitler lubas selle 1. mail 1935 Saari elanikele tasuks truuduse eest, kuid üle poole kuludest pidi katma linn. Teater avati 9. oktoobril 1938 Wagneri ooperiga „Lendav hollandlane”. Poolringikujulisel fassaadil on 18 sammast heledast Saari liivakivist. Pärast sõjapurustusi avati teater uuesti 6. märtsil 1948 Mozarti „Võluflöödiga” ning tänapäeval on suures saalis 875 kohta.
Foto atreyu, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons10
Hoone / mälestis
Püha Johannese basiilika
Barokse katoliku kiriku ehitas Stengel 1754. aastal lammutatud endise kabeli kohale. Kirik pühitseti 8. jaanuaril 1758 ja torn valmis 1763. aastal. Sees on kõige väärtuslikum kullatud kantsel aastast 1764 evangelistide kujudega. Aastatel 1972-1975 taastati interjööri barokkvärvid, valge ja mereroheline, ning 1975. aastal andis paavst Paulus VI kirikule väikese basiilika tiitli.
Foto Oggogg, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons11
Hoone / mälestis
St. Johanni raekoda
Uusgootika stiilis raekoja ehitas aastatel 1897-1900 arhitekt Georg von Hauberrisser, Müncheni ja Wiesbadeni raekodade autor. See on Saarimaa suurim uusgootika ilmalik hoone ning alates 1909. aastast ühendatud linna võimude asukoht. Liivakivist fassaadil leiad kaevuri, metallurgi, talupoja, õllepruulija, kaupmehe ja parkali kujud ning ka Püha Jüri koos lohega. Tornis mängib 19 kella ja kolme kujuga kellamäng, mille annetas 1999. aastal teiste seas Saarimaa Käsitöökoda. Vastas seisab uusgootika stiilis Johanneskirche 74 meetri kõrguse torniga.
Foto AnRo0002, CC0, Wikimedia Commons12
Vaatamisväärsus
St. Johanner Markt
St. Johanni turuplats on vanalinna süda, mida ümbritsevad kohvikud, kõrtsid ja barokksed elamud. Linnaõigused sai St. Johann juba 1322. aastal. Keskel seisab barokne purskkaev, mille ehitas aastatel 1759-1760 meister Ignatius Bischof, Johann Philipp Mihmi skulptuuride ja sepistatud raudvõrega. Alates 1978. aastast on turuplats jalakäijate ala ning esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti toimub siin turg. Turuplatsi ääres asuv kõrtsi Zum Stiefel ajalugu ulatub aastasse 1718.
Kõik punktid (21)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Hoone / mälestis 8
Ludwigskirche ★Selle barokse evangeelse kiriku kavandas Friedrich Joachim Stengel ning nurgakivi pandi 1762. aastal. Vürst Wilhelm Heinrich suri 1768. aastal enne ehituse lõppu, nii et kiriku lõpetas tema poeg Ludwig ja see pühitseti 25. augustil 1775. Vaata katuse balustraadi: sellel seisis 28 apostlite, prohvetite ja teiste piiblitegelaste kuju, kuid üle poole neist puudub endiselt. 1944. aastal jäid kirikust alles vaid välisseinad ning 2009. aastal jõudis Ludwigskirche Saarbrückeni sümbolina Saksamaa 2-eurosele mündile.
Schlosskirche ★Lossikirik rajati 1261. aastal Püha Nikolause kabelina, praegune hilisgootika hoone pärineb 15. sajandist. Torni barokse kiivri lisas Stengel 1743. aastal. Kirik põles 1677. ja 1944. aastal ning pärast taastamist 50. aastatel sai see Georg Meistermanni värvilised vitraažaknad. Kooriruumis on Saarbrückeni viimaste vürstide hauakivid ning tänapäeval tegutseb siin tasuta sissepääsuga muuseum.
Vana raekoda ★Vana Saarbrückeni barokse raekoja ehitas aastatel 1748-1750 meister Karl Abraham Dodel Stengeli plaanide järgi. Ehitusaasta on kirjutatud viilu rooma numbritega: MDCCL ehk 1750. Katusel seisab kellaga tornike sibulakujulise kiivriga. Raekojana oli hoone kasutusel 1909. aastani, mil pärast linnade ühendamist kolis linnavalitsus jõe teisel kaldal asuvasse St. Johanni raekotta.
Saarbrückeni loss ★Kindlust Saari jõe ääres mainiti esimest korda 999. aastal. Hobuserauakujulise barokse lossi ehitas Stengel vürst Wilhelm Heinrichile aastatel 1738-1748. 1793. aastal, Prantsuse revolutsiooni ajal, põles lossi põhjatiib ning 1810. aastal ehitati loss ümber korteriteks. Terasest ja klaasist keskpaviljoni kavandas Gottfried Böhm ning taastatud loss anti elanikele üle 7. aprillil 1989. Lossi all tegutseb Historisches Museum Saar, kus saab laskuda endise kindluse väljakaevatud kasemattidesse.
Staatstheater ★Teater ehitati aastatel 1937-1938 Paul Baumgarteni projekti järgi. Hitler lubas selle 1. mail 1935 Saari elanikele tasuks truuduse eest, kuid üle poole kuludest pidi katma linn. Teater avati 9. oktoobril 1938 Wagneri ooperiga „Lendav hollandlane”. Poolringikujulisel fassaadil on 18 sammast heledast Saari liivakivist. Pärast sõjapurustusi avati teater uuesti 6. märtsil 1948 Mozarti „Võluflöödiga” ning tänapäeval on suures saalis 875 kohta.
Püha Johannese basiilika ★Barokse katoliku kiriku ehitas Stengel 1754. aastal lammutatud endise kabeli kohale. Kirik pühitseti 8. jaanuaril 1758 ja torn valmis 1763. aastal. Sees on kõige väärtuslikum kullatud kantsel aastast 1764 evangelistide kujudega. Aastatel 1972-1975 taastati interjööri barokkvärvid, valge ja mereroheline, ning 1975. aastal andis paavst Paulus VI kirikule väikese basiilika tiitli.
St. Johanni raekoda ★Uusgootika stiilis raekoja ehitas aastatel 1897-1900 arhitekt Georg von Hauberrisser, Müncheni ja Wiesbadeni raekodade autor. See on Saarimaa suurim uusgootika ilmalik hoone ning alates 1909. aastast ühendatud linna võimude asukoht. Liivakivist fassaadil leiad kaevuri, metallurgi, talupoja, õllepruulija, kaupmehe ja parkali kujud ning ka Püha Jüri koos lohega. Tornis mängib 19 kella ja kolme kujuga kellamäng, mille annetas 1999. aastal teiste seas Saarimaa Käsitöökoda. Vastas seisab uusgootika stiilis Johanneskirche 74 meetri kõrguse torniga.
FriedenskircheKa Rahukiriku kavandas Stengel. See ehitati aastatel 1743-1746 kalvinistlikule kogudusele ning torn lisati aastatel 1760-1761. 1944. aastal kirik põles ja taastati alles aastatel 1962-1967.
Vaatamisväärsus 7
Lossiväljak ja Nähtamatu mälestusmärk ★Lossi ees olev väljak tekkis umbes 1740. aastal, kui vallikraav täideti. 1990. aasta aprillis hakkas kunstnik Jochen Gerz koos üliõpilastega siit salaja sillutiskive välja võtma. 2146 kivi alumisele küljele graveerisid nad Saksamaa juudi kalmistute nimed ja panid kivid kirjaga allapoole tagasi, seepärast mälestusmärki ei näe. Koht valiti teadlikult, sest natsiajal asus lossis Gestapo peakorter. Väljaku ääres kaevumajakeses seisab Ludwigskirche katuselt pärit Püha Pauluse originaalkuju aastast 1775.
Lossiaia terrass ★Lossiaia ülemiselt terrassilt paistavad jõgi ja St. Johanni linnaosa teisel kaldal. Lossile ruumi tegemiseks lammutati vana kindluse müürid, täideti vallikraav ja nihutati isegi Saari jõe sängi. Lossimüüri viidi aastatel 1964-1966, kui ehitati jõeäärset teed, umbes 17 meetrit tagasi. Otsi lähedalt Ihne pagari kivist irvikut, saksa keeles Der geizige Bäcker.
Vana sild ★Vana silla ehitamist alustati 1546. aastal, kui keiser Karl V ei saanud mitu päeva üle paisunud Saari jõe. Varem ületati jõge koolmekoha ja parve abil. Sillal oli 14 kaart, tänaseni on säilinud 8. Lossi poolt pikendati seda terasest jalakäijate sillaga üle aastatel 1961-1963 ehitatud linnakiirtee. Alates 1964. aastast liiguvad siin ainult jalakäijad ja jalgratturid.
Saari kallas ★Saari jõe paremal kaldal algab endine St. Johanni linn. Vaata siit tagasi Vana silla ja lossi poole, mis seisab järsakul jõe teisel pool. Ülesvoolu, St. Arnuali linnaosa suunas, ulatub Am Stadeni park õllenaiade ja mänguväljakutega ning jalutuskäik mööda kallast St. Arnuali võtab umbes 30 minutit. Kohe kõrval, teatri juures, on laste mänguväljak.
St. Johanner Markt ★St. Johanni turuplats on vanalinna süda, mida ümbritsevad kohvikud, kõrtsid ja barokksed elamud. Linnaõigused sai St. Johann juba 1322. aastal. Keskel seisab barokne purskkaev, mille ehitas aastatel 1759-1760 meister Ignatius Bischof, Johann Philipp Mihmi skulptuuride ja sepistatud raudvõrega. Alates 1978. aastast on turuplats jalakäijate ala ning esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti toimub siin turg. Turuplatsi ääres asuv kõrtsi Zum Stiefel ajalugu ulatub aastasse 1718.
Vana kraana Saari ääresPuidust sadamakraana ehitati aastatel 1761-1762 Stengeli plaanide järgi vürst Wilhelm Heinrichi käsul. Sellega laaditi kaupu Saari jõel olevatelt paatidelt vankritele. See oli tallerattaga kraana: inimesed kõndisid suure ratta sees ja tõstsid nii koormat. 1784. aasta märtsis purustasid selle üleujutuse ajal jääpangad, kuid juba samal aastal see taastati ja see töötas 1852. aastani. Praegune koopia püstitati aastatel 1989-1991 vanadele vundamentidele.
BahnhofstraßeBahnhofstraße on Saarbrückeni peamine kaubandustänav, mis viib umbes poolteist kilomeetrit St. Johanni turuplatsilt peajaamani. Kogu pikkuses on see jalakäijate tänav ning 2016. aastal loendati siin 6580 möödujat tunnis. Maja numbriga 26, endine kõrts Zum Stern aastast 1776, on linna barokse laiendamise viimane jäänuk. Tänava lõpus, jaama lähedal, asub kaubanduskeskus Europa-Galerie.
Tualetid / kassad / parkla 6
Jalutuskäigu algus LudwigsplatzilJalutuskäik algab Ludwigsplatzi väljakul, mille Friedrich Joachim Stengel kavandas barokse kuningliku väljakuna koos kiriku ja seda ümbritsevate väikeste paleedega. Alates 1763. aastast kandis väljak vürst Wilhelm Heinrichi nime, hiljem nimetati see tema poja Ludwigi järgi. 5. ja 6. oktoobri 1944. aasta õhurünnakus väljak hävis ning alates 50. aastatest taastati seda järk-järgult. Marsruut viib siit lossi juurde, üle Saari jõe ja St. Johanni turuplatsile.