tasuta sissepääsmuuseumidel ja tornidel on eraldi piletid
Jalutuskäik algab Porta Nigra eesolevalt väljakult, kuhu jõuad raudteejaamast Trier Hauptbahnhof jalgsi umbes 10 minutiga, ja lõpeb Keisri termide juures, kust lähed jalgsi tagasi läbi paleeaia ja vanalinna. Kui oled juba vanalinnas, juhatab Turi sind lähimast punktist. Tänavad, väljakud, paleeaed, katedraal, Neitsi Maarja kirik ja Constantinuse basiilika on tasuta, kuid pilet on vaja Porta Nigrasse, Keisri termidesse ja amfiteatrisse: täiskasvanud maksavad 6 eurot, lapsed vanuses 6 kuni 18 aastat 3 eurot ja nooremad pääsevad tasuta. Need kolm vaatamisväärsust on avatud iga päev kella 9:00 kuni 18:00 aprillist septembrini, märtsis ja oktoobris kuni 17:00 ning novembrist veebruarini kuni 16:00, viimane sissepääs on pool tundi enne sulgemist. Katedraal on avatud iga päev kella 6:30 kuni 18:00, novembrist märtsini kuni 17:30, Neitsi Maarja kirik iga päev kella 12:45 kuni 17:00 ning Constantinuse basiilika novembrist märtsini ainult teisipäevast laupäevani kella 10:00 kuni 12:00 ja 14:00 kuni 16:00 ning pühapäeviti kella 14:00 kuni 15:00, detsembris ka esmaspäeviti. Jumalateenistuste ajal kirikuid ei külastata. Väljas on marsruut tasane, Porta Nigra sisemusse ja Keisri termide maa-alustesse ruumidesse viivad aga trepid. Tualetid on väljakul Porta-Nigra-Platz Christophstraße nurgal ja Simeonstiftplatzi juures värava kõrval ning suvel ka paleeaias kioski juures, Constantinuse basiilika sissepääsu vastas. Arvesta umbes kahe ja poole tunniga ilma siseruume külastamata, Karl Marxi maja ja amfiteatriga tund rohkem.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Trier: vanalinn Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Trier oli Rooma linn Augusta Treverorum ning 4. sajandi alguses keisrite Constantius Chloruse ja Constantinus Suure residents. Alates 1986. aastast on tema Rooma mälestised, katedraal ja Neitsi Maarja kirik UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Jalutuskäik viib Porta Nigrast, Alpidest põhja pool kõige paremini säilinud Rooma linnaväravast, mööda Simeonstraßet Peaturule, seejärel katedraali, Constantinuse basiilika ja Kuurvürstide palee juurde ning läbi paleeaia Keisri termideni.
Foto Palauenc05, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons1
Hoone / mälestis
Porta Nigra
Porta Nigra oli Rooma linna põhjavärav ja tänapäeval on see Alpidest põhja pool kõige paremini säilinud Rooma linnavärav. Ehitust alustati aastal 170: umbes 7200 liivakiviplokki, millest suurimad kaaluvad kuni 6 tonni, ühendati pliiga valatud raudklambritega. Nimi, ladina keeles Must värav, pärineb keskajast, mil kivi tumenes, Rooma-aegset nime ei tea aga keegi. Väravat ei ehitatud kunagi valmis, seepärast on kivid väljapoolsel küljel siiani karedad ja töötlemata. Osa väravast on restaureerimise tõttu tellingutes, kuid sisemust ja korruseid saab piletiga vaadata.
Foto Jean Housen, CC BY 3.0, Wikimedia Commons2
Hoone / mälestis
Simeonstraße ja Kolme Kuninga maja
Simeonstraße viib Porta Nigrast Peaturule ja on Trieri peamine kaubandustänav, alates 1971. aastast jalakäijate tänav. Majas number 19 asub Kolme Kuninga maja, jõuka perekonna varagooti elutorn, mis valmis 1231. aastal. Vaata kõrget ust teisel korrusel: see on endine peasissepääs, kuhu viis puittrepp, ohu korral aga trepp lammutati ja alles jäi vaid üles tõmmatav redel. Maja nimi pärineb Kolme Kuninga kõrtsist, mis tegutses siin umbes 1680. aastal, ja kirju fassaad viitab keskaegsetele värvidele.
Foto Kleon3, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons3
Vaatamisväärsus
Peaturg (Hauptmarkt)
Peaturu keskel seisab tururist, mille püstitas 958. aastal peapiiskop Heinrich I oma võimu märgiks. Ladinakeelne kiri ütleb, et selle püstitas Heinrich, Trieri peapiiskop. Rist seisab Rooma sambal ja originaal on alates 1964. aastast muuseumis, nii et siin näed koopiat. Kõrval asub Püha Peetruse purskkaev aastatest 1594-1595, skulptor Hans Ruprecht Hoffmanni töö: tipus seisab Peetrus, linna kaitsepühak, ja tema ümber neli voorust, nende seas Õiglus mõõga ja kaaluga.
Foto Berthold Werner, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons4
Hoone / mälestis
Steipe ja Punane maja
Steipe ehitati umbes 1430. aastal Trieri kodanike vastuvõttude ja pidustuste majaks, see oli midagi raekoja filiaali sarnast. Esimese korruse arkaadide vahel seisavad linna kaitsepühakud: pühad Jaakobus, Helena, Peetrus ja Paulus, ning kõrgemal kaks soomusrüüs rüütlit, linna vabaduse sümbol. Vasakpoolse rüütli visiir on üleval ja ta vaatab Püha Gangolfi kiriku poole, parempoolse visiir on suletud ja ta vaatab katedraali poole. 1944. aasta detsembris hoone hävitati ning aastatel 1968-1970 ehitati see täpselt üles; ülemistel korrustel asub nüüd Mänguasjamuuseum. Kõrval seisab Punane maja kirjaga, mis jutustab, kuidas Trebeta legendi järgi Trieri rajas.
Foto Karlunun, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons5
Hoone / mälestis
Frankenturm
Frankenturm on umbes 1100. aastast pärit elutorn, kus elasid peapiiskopit teeninud ametnikud. Nime sai see Franco von Senheimi järgi, kes elas siin 14. sajandil. Algne sissepääs oli kõrgel, idaküljel teisel korrusel, ja sinna viis puittrepp, mille sai ohu korral üles tõmmata. Vaata müüre: nurkades on suured Rooma kiviplokid, kivide vahel jooksevad Rooma telliste kihid ja sissepääsu sillus on 2. sajandist pärit Rooma hauakivi, mis on müüritud tagurpidi.
Foto Berthold Werner, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons6
Hoone / mälestis
Püha Peetruse katedraal
Püha Peetruse katedraal on Saksamaa vanim katedraal. Selle tuum, Rooma tellistest keskosa, ehitati 4. sajandi alguses ning järgmistel sajanditel ehitati juurde romaani, gooti ja baroki stiilis osi. Neljatornilist läänefassaadi, mille ees sa seisad, jäljendati paljudes Reini ja Maasi äärsetes kirikutes. Idakoori taga asuvas kabelis hoitakse Püha kuube, pärimuse järgi Jeesuse tuunikat, mida näidatakse vaid harva, viimati 2012. aastal. Sissepääs on tasuta ja lapsed saavad sees otsida peidetud loomi, nende seas arvutihiirt.
Foto Berthold Werner, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons7
Hoone / mälestis
Neitsi Maarja kirik
Neitsi Maarja kirik, saksa keeles Liebfrauenkirche, ehitati umbes aastatel 1230-1260 vahetult katedraali kõrvale, millega tal on ühine müür ja ristikäik. See on varaseim prantsuse gooti stiilis kirik väljaspool Prantsusmaad ning selle põhiplaan meenutab 12 kroonlehega roosi, Maarja sümbolit. 15. sajandil maaliti 12 sambale apostlid. Seisa peasissepääsu juures põrandas oleval tähel: sealt näed kõiki sambaid korraga. Sissepääs on tasuta, kirik on avatud iga päev kella 12:45 kuni 17:00.
Foto Pudelek (Marcin Szala), CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons8
Hoone / mälestis
Constantinuse basiilika
See hiiglaslik telliskivisaal ehitati umbes aastal 310 keiser Constantinus Suure troonisaaliks, seepärast nimetatakse seda ka Aula Palatinaks. Saal on 67 meetrit pikk ja 33 meetrit kõrge, see on suurim antiikajast säilinud saal ja katus ei toetu ühelegi sambale. Talvel soojendas saali põrandaküte. Alates 1856. aastast on see evangeelne kirik ning pärast 1944. aasta tulekahju endisi kaunistusi ei taastatud, nii et sees on näha paljad tellisseinad. Sissepääs on tasuta ning 2014. aastal paigaldati siia orel, millel on üle 6000 vile.
Foto Lothar Spurzem, CC BY-SA 2.0 de, Wikimedia Commons9
Hoone / mälestis
Kuurvürstide palee
Palee oli Trieri peapiiskoppide ja kuurvürstide residents, mida ehitati alates 16. sajandist ja mis ühendati Constantinuse basiilikaga. Kõige ilusam on aiapoolne lõunatiib: alates 1756. aastast ehitas selle rokokoostiilis ümber õuearhitekt Johannes Seiz, Balthasar Neumanni õpilane. Skulptuurid valmistas Ferdinand Tietz ning keskosa kohal olevas viilus ümbritsevad aedade jumalannat Venust Ceres, Pomona ja Apollon. Fassaadi roosad, valged ja hallid toonid taastati 1977. aastal ning palees asuvad nüüd ametiasutused.
Foto Lsjm, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons10
Vaatamisväärsus
Paleeaed (Palastgarten)
Kunagine kuurvürstide aed on nüüd avalik park, mis on kõigile avatud. Seal seisavad Ferdinand Tietzi barokkskulptuurid, kuid need on koopiad, sest originaalid viidi Simeonstifti linnamuuseumisse. Siin on suur kujudega tiik, purskkaevud ja terrassidega trepp sfinksiga. Pargi põhjaosas seisab Tietzi purskkaev, mida tuntakse alates 1761. aastast ja mis leiti alles 1940. aastal. Aia lõunaotsas paistavad juba Keisri termide varemed.
Foto FrDr, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons11
Vaatamisväärsus
Keisri termid (Kaiserthermen)
Keisri terme hakati ehitama enne aastat 300 keisritele Constantius Chlorusele ja Constantinusele, kui Trier oli keisri residents. Neist pidi saama üks suurimaid supelasutusi Alpidest põhja pool, kuid ehitus peatus umbes aastal 316 ja termid ei töötanud tõenäoliselt kunagi. Keiser Gratianuse ajal asus varemetesse elama keiserlik ratsakaardivägi ning keskajal said termidest linnamüüri väravaga nurgabastion. Müürid kõrguvad kuni 19 meetrini ja maa all kõnnid koridorides, kus pidid liikuma ahjude kütjad. Sissepääs on tasuline, täiskasvanud maksavad 6 eurot ja lapsed vanuses 6 kuni 18 aastat 3 eurot.
Kõik punktid (19)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Hoone / mälestis 10
Porta Nigra ★Porta Nigra oli Rooma linna põhjavärav ja tänapäeval on see Alpidest põhja pool kõige paremini säilinud Rooma linnavärav. Ehitust alustati aastal 170: umbes 7200 liivakiviplokki, millest suurimad kaaluvad kuni 6 tonni, ühendati pliiga valatud raudklambritega. Nimi, ladina keeles Must värav, pärineb keskajast, mil kivi tumenes, Rooma-aegset nime ei tea aga keegi. Väravat ei ehitatud kunagi valmis, seepärast on kivid väljapoolsel küljel siiani karedad ja töötlemata. Osa väravast on restaureerimise tõttu tellingutes, kuid sisemust ja korruseid saab piletiga vaadata.
Simeonstraße ja Kolme Kuninga maja ★Simeonstraße viib Porta Nigrast Peaturule ja on Trieri peamine kaubandustänav, alates 1971. aastast jalakäijate tänav. Majas number 19 asub Kolme Kuninga maja, jõuka perekonna varagooti elutorn, mis valmis 1231. aastal. Vaata kõrget ust teisel korrusel: see on endine peasissepääs, kuhu viis puittrepp, ohu korral aga trepp lammutati ja alles jäi vaid üles tõmmatav redel. Maja nimi pärineb Kolme Kuninga kõrtsist, mis tegutses siin umbes 1680. aastal, ja kirju fassaad viitab keskaegsetele värvidele.
Steipe ja Punane maja ★Steipe ehitati umbes 1430. aastal Trieri kodanike vastuvõttude ja pidustuste majaks, see oli midagi raekoja filiaali sarnast. Esimese korruse arkaadide vahel seisavad linna kaitsepühakud: pühad Jaakobus, Helena, Peetrus ja Paulus, ning kõrgemal kaks soomusrüüs rüütlit, linna vabaduse sümbol. Vasakpoolse rüütli visiir on üleval ja ta vaatab Püha Gangolfi kiriku poole, parempoolse visiir on suletud ja ta vaatab katedraali poole. 1944. aasta detsembris hoone hävitati ning aastatel 1968-1970 ehitati see täpselt üles; ülemistel korrustel asub nüüd Mänguasjamuuseum. Kõrval seisab Punane maja kirjaga, mis jutustab, kuidas Trebeta legendi järgi Trieri rajas.
Frankenturm ★Frankenturm on umbes 1100. aastast pärit elutorn, kus elasid peapiiskopit teeninud ametnikud. Nime sai see Franco von Senheimi järgi, kes elas siin 14. sajandil. Algne sissepääs oli kõrgel, idaküljel teisel korrusel, ja sinna viis puittrepp, mille sai ohu korral üles tõmmata. Vaata müüre: nurkades on suured Rooma kiviplokid, kivide vahel jooksevad Rooma telliste kihid ja sissepääsu sillus on 2. sajandist pärit Rooma hauakivi, mis on müüritud tagurpidi.
Püha Peetruse katedraal ★Püha Peetruse katedraal on Saksamaa vanim katedraal. Selle tuum, Rooma tellistest keskosa, ehitati 4. sajandi alguses ning järgmistel sajanditel ehitati juurde romaani, gooti ja baroki stiilis osi. Neljatornilist läänefassaadi, mille ees sa seisad, jäljendati paljudes Reini ja Maasi äärsetes kirikutes. Idakoori taga asuvas kabelis hoitakse Püha kuube, pärimuse järgi Jeesuse tuunikat, mida näidatakse vaid harva, viimati 2012. aastal. Sissepääs on tasuta ja lapsed saavad sees otsida peidetud loomi, nende seas arvutihiirt.
Neitsi Maarja kirik ★Neitsi Maarja kirik, saksa keeles Liebfrauenkirche, ehitati umbes aastatel 1230-1260 vahetult katedraali kõrvale, millega tal on ühine müür ja ristikäik. See on varaseim prantsuse gooti stiilis kirik väljaspool Prantsusmaad ning selle põhiplaan meenutab 12 kroonlehega roosi, Maarja sümbolit. 15. sajandil maaliti 12 sambale apostlid. Seisa peasissepääsu juures põrandas oleval tähel: sealt näed kõiki sambaid korraga. Sissepääs on tasuta, kirik on avatud iga päev kella 12:45 kuni 17:00.
Constantinuse basiilika ★See hiiglaslik telliskivisaal ehitati umbes aastal 310 keiser Constantinus Suure troonisaaliks, seepärast nimetatakse seda ka Aula Palatinaks. Saal on 67 meetrit pikk ja 33 meetrit kõrge, see on suurim antiikajast säilinud saal ja katus ei toetu ühelegi sambale. Talvel soojendas saali põrandaküte. Alates 1856. aastast on see evangeelne kirik ning pärast 1944. aasta tulekahju endisi kaunistusi ei taastatud, nii et sees on näha paljad tellisseinad. Sissepääs on tasuta ning 2014. aastal paigaldati siia orel, millel on üle 6000 vile.
Kuurvürstide palee ★Palee oli Trieri peapiiskoppide ja kuurvürstide residents, mida ehitati alates 16. sajandist ja mis ühendati Constantinuse basiilikaga. Kõige ilusam on aiapoolne lõunatiib: alates 1756. aastast ehitas selle rokokoostiilis ümber õuearhitekt Johannes Seiz, Balthasar Neumanni õpilane. Skulptuurid valmistas Ferdinand Tietz ning keskosa kohal olevas viilus ümbritsevad aedade jumalannat Venust Ceres, Pomona ja Apollon. Fassaadi roosad, valged ja hallid toonid taastati 1977. aastal ning palees asuvad nüüd ametiasutused.
SimeonstiftPärast 1028. aastat asus värava varemetesse erakuna elama kreeka munk Simeon, kes suri 1035. aastal ja kuulutati pühakuks. Peapiiskop Poppo ehitas seejärel värava ümber kaheks kirikuks, üks teise kohal, ja selle kõrvale rajati Simeonstifti klooster, mille hooned pärinevad osaliselt 1040. aastast. 1802. aastal sulges Napoleon kiriku ja kloostri ning 1804. aastal käskis taastada väravale Rooma-aegse ilme. Praegu asub endises kloostris Simeonstifti linnamuuseum, kus hoitakse Peaturu risti ja Steipe fassaadi kujude originaale.
Karl Marxi majaSelles 1727. aastal ehitatud barokkmajas aadressil Brückenstraße 10 sündis 5. mail 1818 Karl Marx. Aasta pärast tema sündi kolis perekond majja aadressil Simeonstraße 8. Tuba, kus ta ilmale tuli, avati külastajatele 1947. aastal ja 1968. aastal avati muuseum uuesti. Marsruudil vaatad seda väljastpoolt ja seejärel lähed tagasi Peaturu ja katedraali poole.
Vaatamisväärsus 4
Peaturg (Hauptmarkt) ★Peaturu keskel seisab tururist, mille püstitas 958. aastal peapiiskop Heinrich I oma võimu märgiks. Ladinakeelne kiri ütleb, et selle püstitas Heinrich, Trieri peapiiskop. Rist seisab Rooma sambal ja originaal on alates 1964. aastast muuseumis, nii et siin näed koopiat. Kõrval asub Püha Peetruse purskkaev aastatest 1594-1595, skulptor Hans Ruprecht Hoffmanni töö: tipus seisab Peetrus, linna kaitsepühak, ja tema ümber neli voorust, nende seas Õiglus mõõga ja kaaluga.
Paleeaed (Palastgarten) ★Kunagine kuurvürstide aed on nüüd avalik park, mis on kõigile avatud. Seal seisavad Ferdinand Tietzi barokkskulptuurid, kuid need on koopiad, sest originaalid viidi Simeonstifti linnamuuseumisse. Siin on suur kujudega tiik, purskkaevud ja terrassidega trepp sfinksiga. Pargi põhjaosas seisab Tietzi purskkaev, mida tuntakse alates 1761. aastast ja mis leiti alles 1940. aastal. Aia lõunaotsas paistavad juba Keisri termide varemed.
Keisri termid (Kaiserthermen) ★Keisri terme hakati ehitama enne aastat 300 keisritele Constantius Chlorusele ja Constantinusele, kui Trier oli keisri residents. Neist pidi saama üks suurimaid supelasutusi Alpidest põhja pool, kuid ehitus peatus umbes aastal 316 ja termid ei töötanud tõenäoliselt kunagi. Keiser Gratianuse ajal asus varemetesse elama keiserlik ratsakaardivägi ning keskajal said termidest linnamüüri väravaga nurgabastion. Müürid kõrguvad kuni 19 meetrini ja maa all kõnnid koridorides, kus pidid liikuma ahjude kütjad. Sissepääs on tasuline, täiskasvanud maksavad 6 eurot ja lapsed vanuses 6 kuni 18 aastat 3 eurot.
AmfiteaterRooma amfiteater ehitati 2. sajandil, kaevati künkanõlva sisse ja liideti tolleaegse linnamüüriga. Pealtvaatajakohtadele mahtus umbes 18 tuhat inimest, mõne hinnangu järgi isegi 20 tuhat. Areeni all on kelder, kus peeti loomi, ja nüüd saab sinna alla minna. Suvel toimuvad siin ekskursioonid näitlejaga gladiaator Valeriuse rollis. Amfiteater asub Keisri termidest veidi ida pool ja sissepääs on tasuline.
Tualetid / kassad / parkla 5
Algus Porta Nigra juuresJalutuskäik algab Porta Nigra eesolevalt väljakult, sellelt poolt, kust Rooma ajal põhja poolt linna siseneti. Raudteejaamast Trier Hauptbahnhof jõuad siia jalgsi umbes 10 minutiga. Marsruut viib läbi värava Simeonstraßele, Trieri peamisele kaubandustänavale, seejärel üle Peaturu katedraali, Constantinuse basiilika ja paleeaia juurde ning edasi kuni Keisri termideni.